NATO kahekordistab Afganistanis väljaõpet andvate eriväelaste arvu

{{1498724280000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

NATO kaitseministrid leppisid kokku Afganistani julgeolekujõududele väljaõpet andvate alliansi eriväelaste arvu kahekordistamises, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg neljapäeval Brüsselis.

"Meie töö Afganistanis on jätkuvalt tõeliselt rahvusvaheline, 39 liitlas- ja partnerriiki teevad Afganistani võimudega koostööd, et riik ei muutuks enam kunagi terroristide varjupaigaks," ütles Stoltenberg NATO kaitseministrite kohtumise järel pressikonverentsil.

Peasekretär oli varem teatanud, et NATO saadab Afganistani, kus tegutseb toetusmissiooni Resolute Support raames üle 13 000 alliansi sõjaväelase, veel mitutuhat sõdurit.

Afganistani julgeolekujõud on täielikult vastutavad julgeoleku tagamise eest üle kogu riigi, lausus peasekretär. "See on võimaldanud meil liikuda suuremahuliselt lahingutegevuselt toetusmissioonile. Oleme aastate jooksul ränga hinnaga palju saavutanud ega kavatse seda käest lasta." 

Norra ekspeaminister möönis, et julgeolekuolukord Afganistanis on äärmiselt keeruline ning just seetõttu on NATO kohalolek nii vajalik.

"Täna kinnitasime pühendumust Afganistanile ja missiooni Resolute Support pikendamise 2017. aasta järgsesse aega. Toetame Afganistani valitsuse nelja-aastast teekaarti sõjaliste puudujääkide kõrvaldamiseks. Lisaks 15-le liitlas- ja partnerriigile, kes on juba lubanud suurendada toetust Afganistanile, esines mitu riiki täna omapoolsete lubadustega," ütles ta.

Stoltenbergi sõnul jätkab NATO Afganistani julgeolekujõudude rahastamist 2020. aasta lõpuni ning suurendab poliitilist toetust riigile.

"Samas on selge, et Afganistani liidrid peavad täitma endale võetud kohustused, eriti reformide, õigusriigi, naiste ja laste õiguste tagamise alal," ütles peasekretär.

Ta nimetas Afganistani julgeolekujõude väga võimekateks, kes on tõestanud oma vaprust lahinguväljal. "Samas on valdkondi, kus me saame neid senisest veelgi enam aidata. Me kavatseme suurendada oma eriväelastest instruktorite arvu riigis." 

Stoltenbergi sõnul ei ole NATO võimeline üksi Afganistanis rahu saavutama. "Ainus viis püsiva rahu saavutamiseks on piirkondliku lahenduse teel. Me peame tegelema Pakistanis asuvate terroristide redupaikadega." 

Sõdurite arvu suurendamine ei tähenda, et allianss hakkab Afganistanis uuesti võitlema Talibani ja teiste äärmusrühmitustega, kaks aastat pärast oma sõjalise missiooni lõpetamist, rõhutas peasekretär Stoltenberg varem.

"Peame mõistma, et jutt käib väljaõppest, abist, nõu andmisest ... See ei tähenda lahinguoperatsioone, vaid afgaanide abistamist võitluses."

Lisasõdurid saaksid toestada Afganistani eriüksusi ja õhuväge ning laiendada ohvitseride väljaõpet, ütles Stoltenberg.

Peasekretär nimetas korruptsiooni väga tõsiseks strateegiliseks julgeolekuohuks Afganistanile. "See on üks põhjus, mis ülestõus endiselt kestab. Meie missioon Resolute Support hõlmab institutsioonide, mehhanismide ja õiguskaitsevahendite loomist võitluseks korruptsiooni vastu," ütles Stoltenberg.

Eesti panus ei suurene

Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles ERR-ile ja BNS-ile antud intervjuus, et Eesti panus ei suurene. Praegu on Eestist missioonil Afganistanis neli demineerijat.

"Meie kohalolek Afganistanis on olemas, aga ta on väike. Ja ma ei näe praegu protsessi, kus see muutuks märkimisväärseks kohalolekuks. Aga arutelud kõik käivad veel," lausus Luik.

Mattis: me ei kavatse maksta Afganistani sõja mittepidamise hinda

USA ja liitlased ei kavatse maksta Afganistani sõja mittepidamise hinda, ütles kaitseminister James Mattis NATO kaitseministrite kohtumise järel.

"NATO on võtnud endale kohustuse, sest vabadus hirmust ja terrorismist nõuab, et see ei jääks tegemata. Me peame endalt küsima, mis on selle sõja mittepidamise hind. Me ei kavatse seda maksta," ütles Mattis Brüsselis NATO peakorteris pressikonverentsil.

Kaitseminister ütles, et esitab pärast Washingtoni naasmist ja arutelu äsja Afganistani külastanud USA staabiülemate komitee esimehe Joseph Dunfordiga president Donald Trumpile ettepanekud Ühendriikide Afganistani-strateegia muutmise kohta. "Strateegia elluviimise faasis hakkame arutama vajalikku vägede arvu," lausus ta.

Mattise sõnul on sõjad oma olemuselt ettearvamatud nähtused ning USA ja tema liitlased on näinud, missugust ohtu võivad endast kujutada valitsuse kontrolli alt väljas olevad alad. "Ei piisa sõja lõppenuks kuulutamisest ja lahkumisest." 

USA kaitseminister sõnas, et NATO riigid vähendasid selle kümnendi alguses ilmselt liiga kiiresti oma sõjalist kohalolekut Afganistanis. "Praegu on suur erinevus selles, et viimasel paaril aastal kannab sõjategevuse põhiraskust Afganistani sõjavägi," ütles Mattis.

NATO väljaõppemissiooni Resolute Support raames tegutseb mai seisuga Afganistanis 13 576 sõdurit 39 riigist. NATO andis 2014. aastal aktiivse sõjapidamise üle Afganistani sõjaväele, aga Talibani hiljutised edusammud tähendavad, et kiire lahendus Afganistani sõjale kaugeneb.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: