Stoltenbergi sõnul on plaanis suurendada alliansi väljaõppemissioonil osalevate sõdurite arvu umbes 3000 võrra, vahendas Reuters.

Pool lisasõdurite arvust paneb välja USA ja teise poole ülejäänud NATO liitlased ning partnerriigid, selgitas Stoltenberg esmaspäeval Brüsselis ajakirjanikele.

USA suursaadik NATO juures Kay Bailey Hutchison teatas oktoobri alguses, et Washington kavatseb alliansilt küsida 1000 lisasõduri saatmist Afganistani, et seal vahepeal taas tugevnema hakanud Talibaniga võidelda.

Ühendriikide kaitseminister James Mattis teatas 22. augustil, et USA ja mitmed liitlased suurendavad oma vägede arvu Afganistanis.

Mattis tegi avalduse pärast president Donald Trumpi kõnet olukorrast Afganistanis. Valge Maja teatel andis Trump Mattisele volitused 3900 lisasõduri saatmiseks Afganistani.

Stoltenberg: NATO kaasajastab alliansi juhtimisstruktuuri

Stoltenberg ütles ka seda, et NATO kaitseministrid kiidavad kolmapäeval algaval kohtumisel heaks alliansi juhtimisstruktuuri ülevaatamise, ja lisas, et plaanis on luua uus väejuhatus Euroopas vägede ja varustuse tõhusamaks liigutamiseks üle piiride.

Stoltenberg ütles kahepäevase kaitseministrite kohtumise eelsel pressikonverentsil, et NATO juhtimisstruktuuri ülevaatamise eesmärk on tagada, et allianss suudaks jätkuvalt pakkuda heidutust ja kaitset kodus ja suuta siirda stabiilsust oma piiridest kaugemal.

Kaitseministrid annavad heakskiidu plaanile luua kaks uut väejuhatust - "üks merel asuvate sideliinide kaitsmiseks Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel ning teine vägede ja varustuse liigutamise tõhustamiseks Euroopas", sõnas peasekretär.

Stoltenbergi sõnul arutavad ministrid ka täiendavaid võimalusi NATO vägede liigutamise võime tugevdamiseks. Ta toonitas vajadust "tiheda koordinatsiooni järele liikmesriikide valitsuste ja erasektoriga" ning NATO ja Euroopa Liidu tiheda koostöö järele selles vallas.

Norra ekspeaminister ütles ka, et NATO juhtimisstruktuuri ülevaatamise üks eesmärke on tagada alliansi võime olemasolu vastata küberrünnakutele sama tõhusalt kui rünnakutele "maismaal, õhus ja merel".

Arutusele tulevad ka Põhja-Korea raketi- ja tuumaprogrammid, mis "on ohuks NATO riikidele, partneritele ja rahvusvahelisele tuumarelvade leviku tõkestamise režiimile", lausus peasekretär. Alliansil on tema sõnul olemas "võimed ja otsustavus vastata mis tahes agressioonile".