Eesti hindab Venemaa tuumareaktorite meretranspordi riske ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Murmanski sadam, kus ujuv tuumajaam vahepeatuse peaks tegema.
Murmanski sadam, kus ujuv tuumajaam vahepeatuse peaks tegema. Autor/allikas: RIA Novosti/Scanpix

Venemaa on rajamas ujuvat tuumajaama, mille reaktorid plaanitakse transportida Läänemere ja Põhja-Jäämere kaudu Peterburist Ida-Siberisse. Ringiga ümber Skandinaaviamaade transporditavate reaktorite esimeseks peatuspaigaks on Murmansk. Eesti tegeleb selle aktsiooni kiirgus- ja keskkonnariskide hindamisega ning jälgib, mida naabrid teevad.

Venemaa plaan pukseerida ujuv tuumajaam Akademik Lomonossov Peterburist läbi Läänemere ja Põhja-Jäämere ehk ümber Skandinaaviamaade esmalt Murmanskisse ja sealt edasi Ida-Siberisse on ajanud ärevusse Läänemeremaad, kelle ranniku lähedalt ohtlik veos mööduma peaks. Järgmisel aastal läbi mere veetav tuumajaam on iseäranis närviliseks muutnud Norra, kes kardab oma ranniku turvalisuse pärast.

Akademik Lomonossovi tuumajaam ei ole iseenesest suur, see on kahe reaktoriga ja kuni 70 MW võimsusega, kuid see vajab enne kasutuselevõttu ka katsetusi. Kuna venelased plaanivad katsetused läbi viia Peterburis, on soomlased mõistagi ettevaatlikud. Katsetuste läbiviimine metropolis on juba iseenesest küsitav otsus, seda enam, et need võivad sattuda samale ajale jalgpalli MM-iga, mis järmise aasta suvel Peterburis peetakse.

Kui katsetused viidaks läbi Murmanskis, oleksid ka riskid Läänemeremaade jaoks kohe väiksemad ning ilma reaktoriteta on see laev nagu iga teine. Seega võimalik oleks laeva transport Murmanskisse ka ilma reaktoriteta, mis maandaks oluliselt riske.

Norral valus kogemus

Norra pelgab, millist mõju võib avaldada 144-meetrise pikkusega tuumalaeva pukseerimine läbi nende vete riigi turismile ja kalavarudele, iseäranis, kui sellega transpordi käigus midagi juhtuma peaks, halvimal juhul laevahuku korral, vahendab STT. Kuivõrd transport toimub tõenäoliselt rahvusvahelistes vetes, ei saa mereäärsed riigid sõna sekka öelda. Norra välisminister on avaldanud soovi, et Põhjamaad nõuaksid Vene võimudelt ühiselt infot plaanitavast transpordist ja kaasnevatest risiteguritest.

Norra hirm tuleneb ajaloolistest põhjustest: 1994. aasta jõuludel läks Norra rannikul karile Vene alus Murmansk, mida oldi pukseerimas Indiasse vanarauaks. Lõpuks jäeti üle 200 meetri pikk ja üle 13 000 tonni kaaluv laev Norra madalikule roostetama ning laeva omanik, Araabia Ühendemiraatidesse registreeritud ettevõte ei viinud seda minema Norra korduvatest nõudmistest hoolimata. Lõpuks pidi Norra madalikule sõitnud laeva ise oma rannikult oma kulu ja kirjadega minema vedama, kõik see läks maksma üle 30 miljoni euro.

Ka Soome valmistub ohtliku veose möödumiseks juba pingsalt: nende kiirgusohutuskeskuse peadirektor sõidab juuli keskel Peterburi projektiga tutvuma ning loodab, et Venemaa jätab katsetused Peterburis ära, viies need üle Murmanskisse.

Eesti kaardistab riske

Kui Soomes ja Norras räägitakse laevaveost ja sellega kaasnevatest võimalikest ohtudest juba pikalt avalikult, ei ole Eesti sõna sekka veel öelnud.

"Keskkonnaametile on kõnealuse ujuva tuumareaktori ehitamine olnud teada juba pikka aega," kinnitas keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv ERR.ee-le. "Praeguseks oleme olukorda arutanud ka teiste Eesti riigiasutustega ning ka Põhja- ja Baltimaade kiirgusasutustega. Meile teadaolevalt ei toimu reaktori transport käesoleval aastal, mistõttu tegeleme praegu meile teadaolevate riskide hindamisega ning olukorra jälgimisega," tõdes Koitjärv.

Koitjärve sõnul on eriti oluline teha tihedat koostööd Läänemereriikidega, sest võimalikud riskid on kõigile ühised. "Ja seda me hetkel ka tõsiselt teeme," ütles Koitjärv.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: