Erakordne on ujuv tuumajaam ise ning see, et seda saadab Venemaa sõjalaev, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuna tegemist on piiratud manööverdamisvõimega laevaga, siis teised laevad peavad talle teed andma, aga lisaks sellega on meie ülesanne informeerida laevu sellisest piiratud manööverdamisvõimega laevast," selgitas Veeteede Ameti laevaliikluse korraldamise osakonna juhataja Are Piel.

"Kuna me teame, et seal on peal enda kütus, siis on reostuseoht, kui peaks toimuma kokkupõrge või mingi õnnetus, mille tagajärjel inimestega juhtub midagi. On see siis laevade kokkupõrge, madalikule sõit on vähetõenäoline," rääkis PPA juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla.

Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Venemaa on kinnitanud, et alusel tuumakütust ei ole ning pole ka muid märke, et see tõele ei vastaks.

Koitjärve sõnul liigub alus Soome lahes Soome vastutusalas.

Ujuvtuumajaama liikumise pärast on eriti suurt muret väljendanud Rootsi ja Norra. Koitjärv põhjendas, et kui Eesti lähedal liigub alus nädal aega või isegi vähem, siis pool või rohkem teekonnast kulgeb Norra ranniku lähistel. Koitjärv tõdes, et ajalooliselt on Norral olnud ka halbu kogemusi laevade pukseerimisega, kuid seekordne juhtum neile ei sarnane.

Nõuniku kinnitusel pole Norral vaja õnnetuse korral suurt keskkonnakatastroofi karta. "Meil pole tegemist ka tankeriga. Kui räägime merereostuse ennetamisest või ka valmisolekust likvideerida, siis räägime tankeriõnnetustest, kus on sadu tonne naftaollust sees. Tõsi, natuke on ka diislikütust seal, aga see ei ole väga suur risk," ütles ta.

2010. aastal Peterburis vette lastud Akadeemik Lomonossov peaks 20. mail jõudma Murmanskisse, kus seda katsetatakse ning laetakse peale tuumkütus. Edasi liigub alus kaug-itta Pevekki, kus suletakse sealne tuumajaam.