Ajaleht Iltalehti kirjutas laupäeval Soome välispoliitika juhtide - ehk presidendi, valitsuse ja parlamendi - väidetavatest arusaamade lahknevustest, mis puudutavad näiteks seda, kuidas tuleks sõnastada Balti riikide aitamine sõjalise konflikti korral, mis omakorda tuleneb Euroopa Liidu üheks peamiseks alusdokumendiks olevast Lissaboni lepingust, vahendas Yle.

President Sauli Niinistö reageeris uudisele kiirelt ning lükkas selgelt tagasi väited, justkui oleks ta nimetatud teemal tülis sotsiaaldemokraadist endise välisministri Erkki Tuomiojaga. Ka Tuomioja eitas ajalehes esitatud väiteid.

Soome rahvusringhääling tegi intervjuud kuue välis- ja julgeolekupoliitikat jälgiva rahvasaadikuga, kes kommenteerisid teemat anonüümselt.

Yle andmetel on üks välispoliitilistest eriarvamustest seotud sõnasõjaga, mida peetakse rahvasaadikute sõnul pigem ministrite või ministeeriumide ning teiselt poolt parlamendiliikmete vahel, mitte niivõrd presidendi ja parlamendi vahel.

Pingeid tekitab veebruaris kaitseministeeriumi poolt esitletud kaitsepoliitiline aruanne, mille suhtes antavat ametlikku arvamust parlamendis praegu menetletakse.

Aruanne võib edaspidi sõnastada, keda ja kuidas Soome Lissaboni lepingu aluselt sõjaliselt aitaks. Sisuliselt tulevad ridade vahelt välja eriarvamused selle kohta, kuivõrd suurt distantsi tuleks praegu NATO-ga pidada.

Sõda tsitaatide pärast

Osa intervjueeritutest tunnistas, et neid hämmastab aruande koht, kus kirjutatakse, et Soome ei luba oma territooriumi kasutada agressiivseteks eesmärkideks teiste riikide vastu". Selle tsitaadi puhul viidatakse näiteks sellele, kas ja kuidas peaks Soome andma abi NATO-le, kui viimasel on konflikt Venemaaga.

Lause lisati aruandesse parlamendi nõudmisel, kuid mitte sellises vormis, nagu parlament silmas pidas. Kohta on tekstis tsiteeritud justkui komisjoni seisukohta, mitte aga aruande koostajate enda seisukohana ning kriitikute hinnangul vähendab see asjaolu tsitaadi kaalu.

Üks rahvasaadik olevat korduvalt ka ministritelt küsinud, miks tsitaat sellisel kujul aruandesse lisati, kuid vastust polevat ta saanud. Mitu rahvasaadikut kahtlustavad, et sellise vormistamise autoriks olevat hoopis mõni välisministeeriumi ametnik.

Teine rahvasaadik lausus, et parlament soovis lisada lause aruandesse et tasakaalustada kaitseministeeriumi "sõjakat hääletooni". Lõpptulemus ehk teema käsitlemine vaid komisjoni tsitaadina oli üllatuseks nii koalitsiooni kui ka opositsiooni saadikutele.

Riigikaitsekomisjoni esimees Ilkka Kanerva, kelle sõnul ei kavatse ta komisjonide pooleliolevaid asju kommenteerida, rõhutas samas, et sõnade ja lõikude vormistamisele ei peaks liigset tähelepanu pöörama. "Välispoliitikas ei ole kohta pühakirjadele, kui peaks tekkima olukord, kus neid seisukohti tuleb rakendada, ei võeta ette seda, mida kirjutati kuskil 2017. aastal, vaid need asjad tulevad selgroost."

Lisaks on sellele tsitaadile lisatud lause, mis mõnede rahvasaadikute arvates vähendab selle kaalu veelgi rohkem. Nimelt järgneb lause, mille kohaselt ei piira territooriumi agressiivse kasutamise keeld iseenesest "rahvusvahelise abi andmist või vastuvõtmist".

Kui mõne rahvasaadiku arvates vajaksid need laused ning nende lähestikku asetamine kindlasti selgitust, siis Kanerva nii ei arva. "Mõlemad on puhas tõde, see on selge. Verbaalset õnnestumist ma ei kommenteeri, kuid terviku mõistmine ei ole raske," nentis ta.

Kaitsepoliitilisele aruandele peaks parlament ametliku hinnangu andma jaanipäevaks. Selle aja jooksul tuleb vastata veel mitmetele küsimustele. Näiteks, kas sõjaline abi Rootsile mainitakse eraldi, kuid Eestist samal ajal ei räägita, või räägitakse Lissaboni leppest vaid üldiselt viidates "abi andmisele Euroopa tasandil" ilma konkreetsete riikide nimesid mainimata.