Putin saabus Savonlinna lennuväljale helikopteriga kell 14.10.

Sealt liikus Putini autodekolonn ajaloolisesse Punkaharju hotelli, kus ootab ees kohtumine president Sauli Niinistöga. Pärast kohtumist leidis aset ühine pressikonverents, mis algselt pidi hakkama kell 15.30, kuid mille algus lükkus umbes tund aega edasi.

Niinistö rääkis kolleegiga ka Läänemere julgeolekust ja Ukrainast

Niinistö vabandas pressikonverentsi alustades, et ajakirjanikud pidid kaua ootama, kuid selgitas, et riigipeadel oli palju huvitavaid teemasid, mille üle rääkida.

Niinistö hindab kõrgelt seda, et Putin tuli Soome juubeliaastat tähistama. Samal ajal tuletas ta ka meelde, et tähistatakse ka Soome ja Venemaa Föderatsiooni suhete 25. aastapäeva.

"Meil on - nagu naabrite puhul peabki - palju sõbralikke suhteid. Oleme näinud ka teatavat aktiviseerumist, kui majandus kahes riigis on paranenud - turiste liigub mõlemasse suunda ja kaubavahetus on selgelt kasvanud," nentis ta.

Keskkonnaalase koostöö vallas tuletas Niinistö meelde Krasnõi Bori ohtlike jäätemte hoidlaga seotud probleemide lahendamist. "Sellest rääkisime ka eelmisel aastal ning nüüd on toimunud ka edasiminekuid, nüüd on võetud ka analüüse ja loodetavasti liigume edasi eesmärkide täitmise poole."

Niinistö märkis, et rääkis Putiniga ka Läänemere piirkonna julgeolekust - praegu on tulekul suured sõjaväeõppused ning on näha on ka aktiivsuse tõusu laiemalt. Pingete vältimiseks on Soome presidendi arvates vajalik suurem dialoog ning on oluline ka see, et Soomes pandaks tähele, asjad pole liikunud ainult halvemas suunas - ta tuletas näitena meelde äsjast NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi intervjuud, kus alliansi juht ütles, et viimane Nato-Vene nõukogu oli konstruktiivne. Dialoogi vajalikkusest räägib Niinistö hinnangul ka see, et Läänemere piirkonna lennuohutuse tagamiseks tehakse heas usus koostööd edasi.

"Rääkisime ka Ukraina olukorrast, mis ei ole paranenud. Endiselt oleks oluline kutsuda ellu relvarahu, liikuda väikeste sammudega, näiteks vangide vabastamise kaudu," lausus Soome president.

"Arutelu oli väga huvitav, Süüriast me ei jõudnud veel rääkida, samuti ka mitte relvastuse vähendamisest. Kuid meil on laevareisil ja ehk ka hiljem õhtul aega veel rääkida," ütles Niinistö oma avasõnavõtu lõpetuseks.

Putin: vestlus möödus traditsiooniliselt konstruktiivses meeleolus

Putin tänas kõigepealt Niinistöt küllakutse eest, eriti aastal, mil riik tähistab oma iseseisvuse 100. aastapäeva, ja lisas, et sellega seoses viiakse ellu ka ulatuslik kultuurialase koostöö programm.

"Meie vestlus möödus traditsiooniliselt konstruktiivses meeleolus," tunnistas Venemaa president ja tuletas meelde, et kohtuti ka eelmine aasta ja et kohtutud on ka juba varem käesoleval aastal. "Selline poliitiline dialoog aitab kaasa kahepoolsete suhete arendamisele."

Putin tõstis samuti esile kaubavahetuse kasvu ja koostöö investeeringute ja innovatsiooni vallas. "Meie ühine ülesanne on tagada, et selline tempo säiliks," rõhutas ta ja esitas pikema loetelu edukatest koostööprojektidest. Samuti juhtis ta tähelepanu koostöövõimalustele Arktikas ajal, mil Soome on Arktika Nõukogu eesistujaks.

Ka tema kiitis kahe riigi keskkonnaametnike edukat koostööd, kuid tunnistas, et Krasnõi Boriga seonduv töö on alles algusjärgus.

Putin lubas, et räägib Niinistöga hiljem ka Süüriast, tema sõnul on peamine tagada verevalamise lõpetamine ja anda võimalus püsiva poliitilise lahenduse tekkeks.

Venemaa president mainis ka, et rääkis Soome kolleegiga "Ukraina-sisesest kriisist", kuid pressikonverentsil ta pikemalt sellel teemal ei peatunud.

Lõpetuseks kiitis Putin soomlasi hea ja sõbraliku vastuvõtu eest.

Presidentidelt küsiti Vene-Hiina mereväeõppuste ning uute USA sanktsioonide kohta

Soome rahvusringhäälingu Yle ajakirjanik Kerstin Kronvall küsis Putinilt, millise sõnumi soovivad Venemaa ja Hiina saata Läänemerel toimuva ühise mereväeõppusega, ning Niinistölt, milline on Soome arvamus sellisest õppusest.

Putin selgitas, et Venemaa ja Hiina vahel on ulatuslik ja strateegiline koostöö, mis puudutab nii majandust ja poliitikat, kuid milline on ka sõjaväeline mõõde. Venemaa riigipea rõhutas, et selliseid ühiseid õppusi on olnud korduvalt ka varem.

"Venemaa ja Hiina koostööl, sealhulgas selle sõjalisel komponendil, on maailmale stabiliseeriv mõju, kuid samas ei ole see suunatud kellegi vastu. Me ei loo sõjalisi liite või blokke. Käesoleval juhul meie sõdurid lihtsalt arendavad oma oskusi. See on hea näide sellest, kuidas peaks koostööd maailmas arendama," selgitas Putin.

Putin mainis, et Venemaa suhtub lugupidavalt mõne Läänemere regiooni riigi otsusesse olla neutraalne, kuid Moskva on nende riikidega valmis ka koostööd tegema. Kroonlinnas toimuva mereväeparaadi kohta aga ütles Putin, et tegu ei ole mingi "relvatäristamisega", vaid traditsioonide, mis on vanemad kui 100 aastat, au sees hoidmisega.

Niinistö omakorda sõnas, et sai Putini jutust aur, et tegu ei ole esimese Venemaa ja Hiina ühise mereväeõppusega. Soome presidendi sõnul on mereväeõppustel kombeks arendada oskusi erinevates tingimustes ehk "mitte ilmtingimata Läänemerel, vaid lihtsalt erinevates tingimustes".

Samal ajal tuletas meelde, et lähiajal võtab Soome osa näiteks Rootsi ranniku lähedal toimuvast mereväeõppusest Aurora 17, kus osaleb teiste seas ka USA. "Ka sellel puhul pole eesmärgiks relvatäristamine või mingite blokkide tekitamine. Nii kaua, kui elame maailmas, kus eksisteerivad relvajõud, siis need ka harjutavad ja korraldavad õppusi," toonitas Niinistö.

Pressikonverentsil osalenud USA ajakirjanikud aga viisid teema USA ja Venemaa suhetele - juurdlusele, mis puudutab Venemaa sekkumist USA presidendivalimistesse ja äsja kongressis vastu võetud eelnõule, millega kehtestatakse Venemaa suhtes uusi sanktsioone.

Näiteks küsiti Putinilt, kas tal on kahju USA-Vene suhete praeguse olukorra pärast ja kas ta kahetseb päeva, mil Donald Trump USA presidendiks valiti.

Putin rõhutas, et USA presidendi valimine või tema tööle hinnangu andmine pole Moskva asi, vaid see on USA rahva ülesanne.

Nn Venemaa sekkumise juurdlust aga keeldus Putin juurdluseks nimetamast, sest juurdlus tähendavat tema arvates põhjalikku ja kõiki asjaolusid arvesse võtvat uurimist, praegu USA-s toimuv olevat aga Venemaa-vastane hüsteeria, mida kasutatakse ära Ameerika Ühendriikide sisepoliitikas.

"Väga kahju, et Vene-USA suhted on toodud ohvriks USA sisepoliitilises võitluses. Kui rääkida sellest, kas mul on kahju USA-Vene suhete halvenemise pärast, siis võin kohe öelda, et loomulikult on kahju. Sest koos suudaksime me palju efektiivsemalt lahendada probleeme, mille pärast tunnevad muret mõlemad rahvad - terrorismivastane võitlus, rahvusvaheliste kriiside lahendamine, keskkonnaprobleemid jne." selgitas president Putin.

"Me teame, et meil on USA-s palju sõpru ja mõistlikke inimesi," lisas ta ja avaldas veendumist, et praegusest madalseisust saab kunagi minevik.

Vene meedia tõstis oma küsimuses esile mitme Euroopa Liidu riigi kriitikat USA kongressis vastu võetud sanktsioonide eelnõu suunal. Et USA justkui sooviks kehtestada oma seadusi teistes riikides, antud juhul Euroopa Liidus. Kui see seadus vastu võetakse, milline on Venemaa vastus, soovis Vene ajakirjanik Putinilt teada saada.

Putini sõnul on ta sellest varemgi rääkinud, et Washington üritab oma seadusi oma riigi piiridest väljaspool kehtestada ning Moskva ei nõustu ega kavatse sellega nõustuda. Mis puutub aga teistesse riikidesse, siis sõltub see sellest, kuivõrd iseseisvad need riigid oma otsustes on ja kuivõrd nad on valmis oma õiguste eest seisma, märkis Venemaa president.

Putini avaldas ka arvamust, et uute sanktsioonide eelnõuga üritab USA edendada oma majanduslikke huve oma liitlaste arvel. Samas tunnistas, et Venemaa ei ole näinud lõplikku versiooni ning seetõttu ei saa ka Moskva lõplikku vastust anda. Putini arvates üritatakse Moskvat viimasel ajal pidevalt provotseerida ning ta tuletas meelde diplomaatilist tüli USA-ga. "Me oleme käitunud vaoshoitult, kuid mingil hetkel oleme me sunnitud reageerima."

Pärast kohtumist Punkaharju hotellis läksid presidendid aurulaevaga Saimaa järvele sõitma ning jõuavad Savonlinna linna, kus toimub ka pidulik õhtusöök. Pärast õhtusööki aga lähevad riigipead Olavinlinna kindlusesse, kus kell 19 algab Pjotr Tšaikovski ooper "Jolanta".

Visiidile on eelnenud ulatuslikud ettevalmistustööd, mille käigus on Soome saabunud juba hulgaliselt Vene ametnikke ja varustust.

Soome meedias märgiti pressikonverentsiga seoses, et kuigi Putin mainis Soome iseseisvuse 100. aastapäeva, ta soomlasi otsesõnu juubeli puhul ei õnnitlenud.

Putin vilkutti televisiokameroiden kautta suomalaisille, muttei suoraan onnitellut itsenäisyyden juhlavuodesta.

— Kerstin Kronvall (@KKronvall) July 27, 2017

Eksperdid: keskendutakse kahepoolsetele majandussuhetele ja Arktika regioonile, juubeliaastal teravusi välditakse

Ajalehes Helsingin Sanomat kohtumise eelset olukorda analüüsinud välispoliitika eksperdid usuvad, et Niinistö ja Putin keskenduvad oma vestluses koostöö parandamisele kahepoolsetes majandussuhetes ja Arktika regioonis.

Arkady Moshes Välispoliitika instituudist märkis, et rahvusvaheline olukord Venemaa lähistel on praegu keerulisem kui vaid paar kuud tagasi. "USA-s võeti vastu eelnõu, mis kehtestab Venemaa suhtes uusi sanktsioone. Paratamatult mõjutab see Venemaa ja USA omavahelisi suhteid."

"Suhted kahe riigi vahel ei normaliseerunud, USA president Donald Trump sellele kaasa ei aidanud, sest tunneb survet kongressilt. Ka Venemaa ei esitanud Trumpile mingit ahvatlevat pakkumist, milleks oleks saanud kinni haarata," lisas ta.

Ka Euroopa Liidu poolt Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid pole leevenemas, sest Saksamaa liidukantsler Angela Merkel valitakse septembris tõenäoliselt uueks ametiajaks tagasi.

"Täiesti kindlalt ei oodanud Kreml, et nad on praegu sellises seisus," nentis Moshes ja pakkus, et seetõttu üritab Vene pool Soome visiidi ajal keskenduda pigem positiivsele - majanduskoostööle ja turismile. "Läänemere piirkonna maadest on Venemaal parim ja kõige paremini toimiv suhe just Soomega."

Eksperdi arvates mainitakse problemaatilisi teemasid lühidalt, kuid nendel pikalt ei peatuta.

Helsingi Ülikooli Aleksandri instituudi uuringutejuht Markku Kangaspuro leidis samuti, et rahvusvaheline olukord Läänemere regioonis on pingeline ning lühikese aja jooksul on toimumas palju erinevaid sõjaväeõppusi. Samuti on saadetud piirkonda juurde sõjaväeüksusi.

"Nii Venemaa kui ka NATO on suurendanud Läänemerel oma kohalolekut. Vaid mõni aasta tagasi ei olnud NATO-l seal alalisi üksusi," lausus Kangaspuro. "Kui poliitilisel tasandil pole initsiatiivi ja ollakse ummikus, kipub juhtuma nii, et minnakse sõjaline jõud ees. Väikese riigi jaoks on see negatiivne trend."

Kangaspuro tuletas ka meelde, et Ukraina olukord on endiselt lahendamata ning Minski rahulepe täitmata, samuti on probleemid Lähis-Idas, Korea poolsaarel ning USA ja Hiina omavahelistes suhetes.

Seetõttu usub Kangaspuro, et Niinistö ja Putin räägivad näiteks sõjaväeõppuste teemal seda, "mis on toimumas ja mis ei ole toimumas, et põhjendamatuid hirme vältida".

Eksperdi arvates huvitab nii Helsingit kui ka Moskvat majanduskoostöö arendamine. "Venemaa majandus ja rubla on pärast kriisiaastaid stabiliseerunud. EL-i poolt kehtestatud sanktsioonid Venemaa vastu kehtivad, kuid loomulikult ei puuduta need kõiki valdkondi."

Samuti on teemaks ilmselt koostöö Arktikas. "Tegelikke probleeme kahepoolsetes suhetes ei ole silmapiiril. Suurim väljakutse on seotud kogu Euroopat puudutavate suhetega," sõnas Kangaspuro lõpetuseks.

Helsingi Ülikooli Aleksandri instituudi teadlane Hanna Smith tunnistas, et Niinistö ja Putin kohtuvad küllaltki keerulises rahvusvahelises olukorras, kus mitmed väljakutseid esitavad teemad on lahendamata. "Venemaa ja Lääne vahelised pinged tulenevad lahendamata sõjalistest konfliktidest näiteks Ukrainas ja Süürias. Euroopa Liidus nähakse vaeva Brexiti, pagulasteküsimuse ja majanduslike väljakutsetega. Ja millised on USA võimalikud uued välispoliitilised rõhuasetused? Tõenäoliselt räägivad presidendid suures osas samadel teemadel, mis alati: kahepoolsetest majandusküsimustest täiesti kindlasti, keskkonnast ja riigipiiri küsimustest," rääkis ta.

"Venemaa seisukohalt on kõige teravam küsimus see, mida tähendavad põhjamaise sõjalise koostöö süvenemine, Soome sõjaline koostöö Rootsiga ja Soome suhe NATO-ga. Soome seisukohalt on aga teemaks see, et Venemaa sõjaline panus Läänemerel on selgelt kasvanud," selgitas Smith.

"Putin peaks olema väga tähelepanelik, et ta ei torgiks Soome iseseisvuse kontseptsiooni mingil viisil. Soomes mõeldakse Venemaa puhul, et kas tegu on väljakutse või võimalusega. Kui Venemaa tahab toetada seda võimaluse poolt, siis tuleks Soome iseseisvust eriti juubeliaastal austada ilma mingite küsimärkideta. Igasugune "suur vend valvab"-stiilis üleolev suhtumine või vihjed mingile tänuvõlale ei ole asjad, mis tugevdaksid soomlaste seas kuvandit Venemaast kui võimalusest," rõhutas teadlane.

Soomet on juubeliaasta raames külastanud mitmed riigijuhid, näiteks aprillis käis Soomes Hiina Rahvavabariigi president Xi Jinping. Juuni alguses käisid korraga Helsingis aga Põhjamaade riigipead. 

Tapaaminen on alkanut Punkaharjulla. #putin #niinistö pic.twitter.com/mcMjBJWyX2

— Iida Tikka (@ITikka) July 27, 2017