Niinistö vaidles ajakirjanikuga Eestit puudutanud artikli üle
Soome president Sauli Niinistö asus laupäeval Tallinnas pressikonverentsil vaidlema ajalehe Iltalehti ajakirjanikuga lehes ilmunud julgeolekupoliitilise artikli üle.
Rahvusvahelisel Lennart Meri julgeolekonverentsil osalenud Niinistö näis olevat pahane Iltalehti laupäevase artikli peale, mille teemaks olid muu hulgas Baltimaade ja Soome suhted.
Iltalehti artikli pealkirjas küsiti muu hulgas, "kas Eesti on Soome jaoks tõepoolest tähtsusetu". Loo tarvis oli usutletud Lennart Meri konverentsi korraldajat, Niinistö aga oli konverentsi tänavune peakõneleja.
Niinistö ja ajakirjanik vaidlesid pressikonverentsil avalikult artikli üle. Kohapeal jälgis seda keskustelu hulk kohalikke ja välisajakirjanikke. Mõne repliigi järel lõpetas Niinistö arutelu.
"Aga asjatu on vaielda selle üle," lausus ta lõpuks.
Juba teine protest
Umbes nädala eest protesteeris president Niinistö avalikult teise Iltalehti loo peale, kus räägiti Soome poliitikute erinevast lähenemisest julgeolekupoliitikale.
Niinistö kommenteeris tollal asja presidendi võrgulehel. Presidendi seisukohavõttu peeti erandlikuks, arvestades eriti seda, et ajakirjanikku oli Niinistö tekstis mainitud nimepidi.
Niinistö: Lissaboni leppe vastastikkuse abi klausel tuleb täita sisuga
"Oleme Soomes öelnud mitu korda, et teeme koostööd NATO-ga, kahepoolselt Rootsi ja USA ning Euroopa Liiduga," lausus Niinistö pressikonverentsil.
"EL-i alusleppes on meil artikkel 42 punkt 7, mis ütleb, et kõik EL-i liikmesriigid abistavad üksteist, kui üks neist on ohus. See on ka meie (kaitsealase) suhte põhjaks Eestiga," lausus Niinistö.
"Mis puudutab Eestit - iga soomlane on Eestit ja eestlasi aidanud. Isegi enne 1990. aastate algust kuid 1990. aastatel eriti palju ... Seega Soome aitab Eestit, on aidanud ning see hoiak pole kadunud," lausus riigipea.
"Mis puudutab sõjalist abi, siis tuleb meeles pidada üks suur erinevus - Eesti kuulub NATO-sse ja Eesti on praegusel hetkel nautimas NATO kaitset, mis on meie meelest hea asi. Aga kui mõelda Soome olukorra üle, siis meie jaoks pole neid aitajaid ilmnemas, sest me ei kuulu NATO-sse," ütles Niinistö.
"Me peame selle võtma kõikides oma meetmetes arvesse," rõhutas ta.
"Soome sõjaline toetus mis tahes teisele riigile on minu arvates seotud sellega, mida meile on lubatud ja mida meile pole lubatud," ütles president. "Seetõttu üritan pidevalt Euroopa arutelu edasi lükata."
"Olen aastate jooksul küsinud NATO liikmesriikidelt üle Euroopa: "Mida te arvate Lissaboni leppest?" Vastust ei tule. Meil on selle leppega probleem - tekst on hea, kuid sisu sellel eriti pole."
Niinistö sõnul pole ta leppes pettunud, kuid lausus, et nüüd on aeg hakata seda sisuga täitma. "Milline liit see selline on, mis ei kanna hoolt oma kodanike julgeoleku eest? See on põhimõtteline," ütles ta.
President lisas, et näeb leppe ja vastastikuse abi kohustuse ja solidaarsuse klausli sisuga täitmisel edusamme ja et Soome toetab seda täielikult. "Siiski mõistan ma väga hästi, et EL-i kaitse arendamisel tuleb mingis etapis, sest NATO on kindlasti siis alles, korraldada koostöö nende kahe vahel," lausus ta.
Kuulajaid huvitas suhe Putiniga
Rahvusvahelist publikut huvitasid konverentsil muu hulgas Soome suhted Venemaaga ja selle presidendi Vladimir Putiniga.
Niinistö kinnitas, et Venemaa-suhteid on Soomes aetud avatuse põhimõttest lähtuvalt.
"Teen asju avalikult. Suhted Venemaaga ja president Putiniga on olnud läbipaistvad," lausus Niinistö vastuseks publiku küsimustele.
Tema sõnul on Soome välis- ja julgeolekupoliitiline mõtlemine kindlal alusel ning selles pole märkimisväärseid muutusi kaasa toonud ka presidentide vahetused.
"Ma ei näe mingeid suuremaid erinevusi oma eelkäijatega võrreldes, kui jutt on välispoliitilistest ja ja julgeolekuküsimustest," märkis Niinistö Tallinnas.
Allikas: STT-BNS