Esimesed kuus valda pöördusid sundliitmise vastu riigikohtusse ({{commentsTotal}})

{{1500616680000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Tõstamaa vald Pärnumaal, Emmaste vald Hiiu maakonnas, Ida-Virumaa Illuka vald ning Jõgevamaa vald Pala ning Tartumaa vallad Kambja ja Ülenurme pöördusid neljapäeval sundliitmise vastu riigikohtusse.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil on valdade põhiseaduslikkuse järelevalve taotluste lahendamiseks aega neli kuud, ütles riigikohtu pressiesindaja Merje Talvik ERR-ile.

Juuli alguses tegi valitsus sundliitmise otsused, mille järgi peaks ligi 2500 elanikuga Kambja ja üle 7600 elanikuga Ülenurme vald saama üheks suureks Kambja vallaks.

Vallad pole plaaniga nõus, sest Ülenurme vald täidab haldusreformi seaduses nõutud 5000 elaniku kriteeriumi ning Kambja vald tahab jätkata iseseisvana ja viitab valitsuse tehtud Loksa linna erandile, sest viimases elab umbes sama palju elanikke kui praeguses Kambja vallas.

Ülenurme rahvale oli vastumeelt, et sundliitmise järel tekkiva omavalitsuse nimeks peaks saama Kambja vald. "See on sama hea, kui nööp õmmeldaks ülikonna külge ja siis hakataks seda moodustist kutsuma nööbiks," on Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev öelnud Postimehele.

Viiesajal ruutkilomeetril paiknev veidi rohkem kui 1000 elanikuga Illuka vald sundliideti valitsuse otsusega Alutaguse vallaga, mille moodustavad Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna vald, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meil on piisavalt alust kohtu poole pöördumiseks. Me ei näe kuidagimoodi, et meil oleks haldusreformi seaduse kontekstis nii suurt erinevust näiteks Loksa linnaga, et me seda erandit ei vääriks," selgitas Illuka volikogu esimees Paul Kesküla.

Vallad viitavad valitsuse otsusele, millega tehti erand 2738 elanikuga Loksale, mida ei sundliideta Kuusalu vallaga.

Vallad tahavad valimisi senisel territooriumil

Vallad soovivad valimised korraldada senisel territooriumil ja loodavad nende jaoks positiivset otsust. Maavalitsused aga on arvestanud valimiste korraldamist liidetud valdades, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ülenurme vald on otsustanud vaidlustada riigikohtus sundliitmise Kambjaga. Volikogu arvab, et õige on korraldada valimised nii nagu seni - valida iseseisva Ülenurme volikogu.

"Samas on paraleelselt teinud kõik toimingud ära ka maavanem, kellel tuleb siis haldusreformi käigus liidetavate omavalitsuste hulgas viia läbi valimised. Ei oska öelda, kuidas see asi välja kukub," kommenteeris Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev.

Tartu maavanem Reno Laidre ütles, et maavalitsus toimetab seaduse järgi ja on määranud volikogude suurused nii nagu valitsus otsustas omavalitsused liita ehk Kambja ja Ülenurme peaksid saama ühise volikogu. Kui riigikohus teeb teistsuguse otsuse, läheb Laidre hinnangul keeruliseks.

"Ma siiski loodan, et vabariigi valitsus ja haldusreform järgib kõiki seadusi ja tegelikkuses muudatusi ei tule ja need omavalitsuste piirid jäävad paika selliselt nagu nad on kaardi peale joonistatud," sõnas ta.

Koeru vallavaolikogu otsustab järgmisel nädalal, kas kohtuteed sundliitmise vastu jätkata. Ka nende jaoks on ebaselge, millistes piirides valimised toimuda võiksid. Aega arutada on vähe.

"Ei jää ühtegi ajafaktorit, kus oleks võimalik isegi päeva või tunde arutada või midagi veel rääkida. Kõik asjad - kui nii on öeldud, siis nii tuleb teha ja lõpule viia," rääkis Koeru vallavolikogu esimees Külvar Mand.

Vandeadvokaat Allar Jõksi sõnul ongi probleem käes siis, kui omavalitsused on teinud valimistoimingud kehtivates piirides, kuid maavalitsus on seisukohal, et valimised tuleb korraldada sundliidetava valla piirides.

"Praegu on tõenäoline oht, et 15. oktoobril toimuvad ühes ja samas kohas valimised kahele erinevale vallavolikogule sest see on õiguslikult ebaselge olukord," ütles Jõks.

Tema hinnangul oleks sellisel juhul keeruline tagasi pöörata tulemust siis, kui valimised on läbi viidud uutes piirides. Vanades piirides valimiste puhul saab Jõksi hinnangul korraldada uued valimised ilma suuremate muudatusteta.

Sundliitmise vaidlustused valimisi ei sega

15. oktoobril toimuvaid kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi sundliitmise määruse vaidlustused ei sega.

Juhul, kui riigikohus peaks tegema lahendi pärast valimisi ja leidma, et sundliitmise määrused on põhiseadusega vastuolus, siis korraldatakse kohalikud valimised vaidlustatud piirkondades n-ö vanades piirides uuesti.

Samas on tõenäoline, et riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium teeb lahendi enne valimisi.

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael, Anne Raiste



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: