Kelam rääkis ERRile, et juhul kui kolmapäeval USA esindajatekojas heakskiidu saanud sanktsioonid Venemaale saavad toetuse ka senatilt ja presidendilt, on see meie jaoks huvitav selle poolest, et trahvid ähvardavad Euroopa Liidu energiafirmasid, kus Venemaal on vähemalt kolmandik osalust, ja see puudutab nii Nord Stream 2 kui ka Arktika naftauuringuid.

"Euroopa Komisjon on pikemat aega venitanud selge otsuse vastuvõtmisega, kas Nord Stream 2 on poliitiline projekt või mitte, kas see tegelikult moonutab ELi ühtset energiapoliitikat ja energiatarnete mitmekesistamist," märkis Kelam.

Ta lisas, et teatud ELi riikides tekitas USA esindajatekoja otsus üsna terava vastureaktsiooni ja isegi ähvardati Ameerikat majanduslike vastusanktsioonidega. Asi on selles, et Saksa, Hollandi, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Austria firmad on Nord Steam 2-s osalised ning see ongi riikidevahelise murdekoha põhjus.

"Ma arvan, et Eesti peaks saavutama liikmesriikide hulgas ühtse seisukoha, et Nord Stream 2 ei ole majanduslik projekt, nagu Saksa mitmed poliitikud silmakirjalikult püüavad väita, vaid poliitiline projekt, mis õõnestab ELi ühtsust ja meie julgeolekut," rõhutas eurosaadik.

"Ja teiseks arvan, et USA sanktsioonid peaks olema meile tõsine stiimul võtta tõsiselt ka meie enda Venemaa-vastaseid sanktsioone," sõnas ta, märkides, et erinevalt USAst ja Kanadast on teised ELi liikmesriigid peale Eesti isikuliste sanktsioonide rakendamisest kõrvale hoidnud.

Küsimusele, kas Eestil on Euroopa seisukoha kujundamisele ka tegelikult mingit mõju, vastas Kelam, et kes ei katseta, ei saavuta midagi.

"Arvan, et kõigepealt peaks Eestil olema omaenda väga selge rahvuslik positsioon selles küsimuses. Praegu eesistujana muidugi peame arvestama kõigi huve, aga see ei takista seda, et Eesti annab eeskuju väga selge põhimõttekindla seisukohaga. Me ei tohiks siin muganeda halliks Euroopa bürokraadiks, kel pole omaenda seisukohta," ütles ta.

Kelami hinnangul on praegu murdekoht, kus on võimalik saavutada edasiminekut põhimõtteliste hoiakute suunas ja Eestil on võimalus seda ära kasutada. Seejuures ei välista üldise konsensuse saavutamine ja oma liini ajamine teineteist.

"Meie näeme siit idapiirilt neid asju palju selgemini kui mõned läänepoolsed liikmesriigid. See on meie õigus ja kohus neid asju rõhutada ja teadvustada, et meie energiapoliitika on moonutatud ja teenib teatud liikmesriikide huve rohkem kui teiste huve ja see tegelikult kahjustab teiste liikmesriikide julgeolekut," lausus saadik.

Eestil on tema sõnul eesistujana võimalik avaldada survet Euroopa Komisjonile, nõudes lõpuks selge seisukohaga väljatulekut, kas Nord Stream 2 on poliitiline projekt, kas ta on vastuvõetav ELi ühtsele energiaturule ja energiatarbimise mitmekesistamise poliitikale või mitte.

"Siin peaks komisjon tulema välja väga selge seisukohaga, mis aitaks ühtse valitsustevahelise seisukoha kujundamist," nentis Kelam.

Paet: edaspidi püütakse arvestada Nord Stream 2-ga seotud firmade huvidega

Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit peavad jõudma üksmeelele küsimuses, kui palju jääb USA tulevikus sanktsioneerima energiaettevõtteid, kes teevad Venemaaga koostööd, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Europarlamendi saadiku Urmas Paeti sõnul püütakse edasistes läbirääkimistes arvestada Nord Stream 2 seotud energiafirmade huvidega, mis aga nullib sisuliselt ära kogu sanktsioonide mõju energiasektorile.

"Selles olukorras eesistujana manööverdada ei ole kerge, aga see ei tähenda, et Eesti oma seisukohta ei peaks välja ütlema. Esiteks, me EL-i poolt peame tegema kõik selleks, et suhted USA-ga ei saaks kannatada. Teisalt, Nord Stream 2 teema - kuidas naeruvääristatakse EL-i energialiidu ja energiajulgeoleku ideed. See tuleb väga julgelt välja öelda," rääkis Paet.