Eelnõud toetas 92 ja vastu oli vaid kaks senaatorit.

USA kongressi esindajatekoda kiitis sanktsioonid heaks juba teisipäeval. Eelnõud toetas 419 ja vastu oli kolm seadusandjat.

Eelnõu vajab nüüd vaid president Donald Trumpi allkirja.

Kui USA meedia kirjutas varem, et vabariiklasest president Donald Trump võib eelnõu suhtes vetot kasutada, siis pühapäeval andis Valge Maja pressiesindaja Sarah Huckabee Sanders mõista, et administratsioon toetab eelnõu uut sõnastust ja karmimat hoiakut Moskva suhtes.

Eelnõu eesmärk on karistada Venemaad USA 2016. aasta presidendivalimistesse sekkumise ja Krimmi annekteerimise eest. Kuid sanktsioonid võivad karistada ka Venemaa energiasektori arengusse panustanud Euroopa firmasid.

Meetmeid Iraani vastu põhjendatakse eelnõus terrorismi toetamisega ja Põhja-Korea vastu raketikatsetustega.

Vene presidendi Vladimir Putini sõnul peab Venemaa lõppastmes vastama USA uutele sanktsioonidele. "Me pole veel lõppvarianti veel näinud ja seetõttu pole meil selles küsimuses ka lõplikku arvamust," lausus Putin neljapäeval ühisel pressikonverentsil Soome presidendi Sauli Niinistöga.

"Me käitume väga vaoshoitult ja kannatlikult, kuid mingil hetkel peame vastama, sest võimatu on välja kannatada sellist häbematust meie riigi vastu," lisas Soomes viibiv Putin.

"Me lihtsalt näeme Venemaa-vastase hüsteeria tõusu," lisas Vene riigipea. "On väga kahetsusväärne, et Vene-USA suhteid ohverdatakse sisepoliitiliste küsimuste lahendamiseks."

Euroopa Liit on väljendanud uute sanktsioonidega seoses muret.

"USA eelnõul võib olla tahtmatuid ühepoolseid mõjusid, mis puudutavad EL-i energiajulgeoleku huve," teatas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pärast USA esindajatekoja hääletust. "Komisjon otsustas selletõttu täna, et kui selle muredega ei arvestata piisavalt, oleme valmis kohaselt käituma mõne päeva jooksul," lisas ta.