Graafikulugu: kust Euroopast tulevad maasikad, kurgid ja virsikud?
Kõige enam kasvatatakse Euroopa Liidus õunu. Seda oli möödunud aastal peaaegu 25 kg kodaniku kohta. Kõige enam on puuviljade kasvatuseks maad Hispaanial, köögiviljade kasvatuseks aga Itaalial. Allolev suhtlev kaart näitab, kus milliseid marju või köögivilju kõige enam kasvatatakse.
Mida saab öelda Eesti kohta?
Maasikakasvatuses oleme küllalt tagasihoidlikud, saades saaki 980 tonni, siis näiteks soomlased said mullu maasikaid umbes 12 korda rohkem ehk 12 tuhat tonni. Võrdluseks: Hispaania suurima maasikakasvatajana korjas maasikapõldudelt 377 tuhat tonni.
Õunu kasvatas Eesti mullu 2,7 tuhat tonni. Soomlased kasvatasid samas 6,4 tuhat tonni, lätlased aga 9,8 tuhat tonni. Balti regioonist on suurim õunakasvataja Leedu -- 60 tuhat tonni. Võrdluseks: õunakasvatamise edetabelit juhib Poola 3,6 miljoni tonniga.
Köögiviljadest on Eesti mullu korjanud näiteks 11 tuhat tonni porgandeid. Lätlased samas pea 15 tuhat tonni porgandeid ja leedukad 38 tuhat tonni porgandeid. Soomlased on kasvatanud lausa 73 tuhat tonni porgandeid. Võrdluseks: porgandeid kasvatab kõige enam Euroopa Liidus Poola: 822 tuhat tonni.
Kurgikasvatuses oleme möödunud aastal saanud saagiks pisut enam kui 5000 tonni. Kõige enam kasvatatakse kurke Hispaanias: 630 tuhat tonni. Läti kurgikogus 2016. aastal: 7,6 tuhat tonni; Leedul: pea 16 tuhat tonni. Soome teeb siin baltlastele silmad ette: enam kui 39 tonni kurke kasvatati mullu põhjanaabrite juures.
Allikas: Eurostat
