Ainar Ruussaar uuris Almannilt, kas Pence'i visiit oli eelkõige julgustav sõnum NATO idapiiri riikidele või eelkõige hoiatav sõnum Venemaale.

"See on kombinatsioon mõlemast. Mike Pence'i visiit on midagi enamat ja konkreetsemat," ütles Almann ja nõustus Ruussaarega, et isegi enamat, kui Donald Trumpi visiit Varssavisse.

"Donald Trumpi visiit Varssavisse kandis üldise kindlustunde andmise sõnumit. Mike Pence'i visiit Eestisse andis vastuse küsimusele, kas nad tulevad meile appi. Mike Pence'i visiit Tallinnasse on demonstratsioon sellest, et kui meil on vaja, siis USA tuleb meile appi," leidis Almann.

Tema sõnul on Mike Pence'i visiit seotud üsnagi otseselt peagi algava Venemaa sõjaväeõppusega Zapad.

"Kui me vaatame, kellega Mike Pence kohtus, kuidas ta kohtus, milline oli visiidi koreograafia - USA asepresident kohtub Eestis kaitseväe juhatajaga, ma arvan, et see oli kõige kõvem sõnum just selles rubriigis," märkis Almann.

Almanni sõnul ei ole just väga tavapärane, et et USA asepresident kohtub teise riigi kaitseväe juhatajaga. "See on niiöelda heas mõttes protokolli rikkumine," selgitas Almann.

Almann nõustus Ruussaarega, et Pence'i visiit oli väga selge sõnum Eesti naabrile ja ka meile endile.

"See on selge sõnum konkreetses olukorras, et me juba aitame teid. Minu argument on see, et see on üldisest sümbolismist üks samm edasi," ütles Almann.

Almanni sõnul oli ka Mike Pence'i visiit Gruusiasse, mis on NATO kandidaatriik, sõnum Venemaale, eesmärgiga näidata, et Gruusia potentsiaalne NATO-liikmesus on laual ja see teema ei lähe ära.

"Ka Montenegro on sõnum Venemaale. Kui Eesti puhul Venemaa sekkumised või ähvardused piirduvad küberrünnetega ja kaudsemate sammudega, siis Montenegros on Venemaa reaalselt üritanud läbi viia riigipööret, eesmärgiga halvata Montenegro NATO suunas liikumise kurss," rääkis Almann.

Trumpi kommunikatsioonistiil tekitab ebakindlust

Almanni sõnul on Donald Trumpi saamine USA presidendiks toonud kaasa positiivseid üllatusi, kuid ka väga palju negatiivset.

"Kui me avame igal hommikul silmad ja vaatame twitterit, siis see Ameerika presidendi kommunikatsioonistiil tekitab globaalset ja rahvusvahelist ebakindlust," arvas Almann.

Almanni sõnul on kriitika Trumpi ja tema administratsiooni suhtlemisstiilile õigustatud.

"Igale küsimusele, mida küsitakse, tuleb vastuseks - aga Hillary Clinton, igale küsimusele, millele on võimalik vastata jah või ei, tõde või vale, tuleb tilgutades niiöelda pooltõdesid, mis lõpuks võivad osutuda hoopis valeks," nentis ta.

USA ja Venemaa suhted saavad veelgi hullemaks minna

Almanni hinnangul saavad Venemaa ja USA suhted minna veelgi hullemaks nii, et maailm veel täiesti õhku ei lenda.

"Ma arvan, et venelased mängivadki seda mängu väga osavalt. Venelased annavadki Trumpile tunda seda, mida tegelikult tähendab Venemaaga läbi rääkimine, nendelt järeleandmiste palumine, nendele endale järeleandmiste tegemine. See on klassika. Sina teed ühe järeleandmise, mina astun kaks sammu edasi," märkis Almann.

Ruussaar uuris Almannilt ka, mis võib olla irratsionaalse Venemaa vastukäik sellele, et USA tarnib Ukrainale kaitserelvastust.

Almanni arvates on Venemaa saatnud sellele sõnumi juba ka 755 USA diplomaadi väljasaatmisega riigist.

"Kui teie teete midagi, siis meie peame reageerima. See on tugevus läbi ettearvatavuse. Küsimus on see, kui kaugele seda eskalatsiooni lastakse minna ja ma arvan, et me saame sellest teada Ukrainast talvel," leidis Almann.

Venemaale kehtestatud saktsioonide kohta märkis Almann, et arusaadavalt ei saa võtta Venemaad samas kategoorias Põhja-Koreaga.

"Venemaa ei tee siiski tuumakatsetusi, mis on suunatud USA vastu või Jaapani vastu. Seda kõike tuleb vaadata kontekstis," nentis ta.

Alamnni sõnul jättis USA kongress Venemaa sanktsioone niiöelda põhja keerates endale võimaluse tulla Trumpile vastu, kui ta mingil hetkel soovib Venemaale järeleandmisi teha.