Terras rääkis usustluses Eesti Päevalehele, et Zapadi õppused on juba aastakümneid toimunud, see õppus toimus juba sügaval nõukogude ajal ning viimane kord, 2013. aastal, oli õppus üsna suuremahuline ja on põhjust arvata, et tänavu on see suurem.

"Jah, õppus, mida venelased nimetavad ametlikult Zapadiks, toimub kindlal ajal septembris, aga ettevalmistavad õppused, tsükkelõppused juba käivad, märkis Terras.

Tema sõnul olid juulis Valgevene ja Venemaa ühised õppused side kontrollimiseks ning praegu toimub suhteliselt suur näidisõppus Pihkvas, kus dessantväed teevad oma peaga tellistelõhkumise šõud ja kõike selle juurde käivat.

"Seda kõike tuleks vaadata kui ettevalmistavaid õppuseid, mis kulmineeruvad septembris," leidis Terras.

Terrase sõnul on Vene riik pühendanud palju raha ja jõudu oma kaitseväe arendamisse ning soovib seda näidata ning kahjuks näitavad nad seda mõnikord ka sõjalise tegevusega, nagu nägime Ukrainas ja Gruusias.

"On tähtis, et teame, mis toimub. Teame detailideni, mis toimub, jälgime seda ja peame valmis olema. Aga valmis peame olema ka siis, kui ei ole õppuseid. Ma ei usu, et maaväeõppuste raames toimub midagi, mis kuidagi meie poole üle kanduks või mida n-ö käegakatsutavalt näha saaksime. Küll aga on õhus ja merel see kokkupuutepunkt Vene sõjaväelise tehnikaga juba olnud ja kindlasti tuleb veel. Mida rohkem on masinaid väljas, seda suurem see tõenäosus on," tõdes Terras.

Laaneots: igatahes ei ole need õppused tavalised

Erukindral ja riigikogu liige Ants Laaneots (Reformierakond) kirjutab Postimehes oma arvamusloos, et Kremli eesmärk strateegiliste õppustega Zapad 2017 on demonstreerida läänele Vene relvajõudude võimsust, heidutada Lääne-Euroopa riike ja NATO-t ning sundida neid olema järelandlikumad Kremli nõuetele mõjusfääride jagamisel post-nõukogude ruumis.

"Võttes arvesse maailma üldsuse suurt huvi suurõppuste Zapad 2017 vastu ja NATO ennetavaid meetmeid alliansi Ida-Euroopa liikmesriikide julgeoleku tugevdamisel, on tõenäoline, et Putin ei alusta Venemaale nii välis- kui ka sisepoliitiliselt keerulisel ajal ei sõjalist Valgevene vägivaldse annekteerimise ega Lukašenka kukutamise operatsiooni, mis oleks juba viies tema vallapäästetud sõda, kusjuures oma teise venelaste jaoks lähima rahva ja liitlasega," märkis Laaneots.

Tema sõnul ei saa siiski välistada ka kõige mustemat stsenaariumi, et õppuste sildi all saadetakse Valgevenesse suur väegrupp eesmärgiga eemaldada võimalikult rahumeelselt Lukašenka võimult, teha Valgevenest kuulekas Moskva vasall ja jätta püsivalt sinna oma väekontingent.

Laaneots leiab, et pole lõpuni välistatud, et Putin vajab riigi üldise isoleerituse ja majanduskriisi taustal raskustesse sattunud Vene presidentidele tavaks saanud väikest võidukat sõda Ukrainas või äärmisel juhul Valgevenes oma rahva lollitamiseks ja tema järjekordseks edukaks tagasivalimiseks.

Venemaal toimuvad presidendivalimised järgmise aasta 18. märtsil.