Eesti Pank: estcoini kasutuselevõtu idee vajab selgemat sõnastust ({{commentsTotal}})

Bitcoinid.
Bitcoinid. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

E-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus käis välja idee, et Eesti võiks kasutusele võtta estcoinid - krüptoraha, mis võiks e-residentsuse programmi kaudu olla kättesaadav kõikjal maailmas. Eesti Pank peab ideed huvitavaks, kuid varajases faasis olevaks, mistõttu oleks selle hindamiseks tarvis esmalt mõte selgemalt sõnastada ja teatud küsimustele vastata.

Kaspar Korjuse sõnul oleks Eesti e-residentide kasvavas kogukonnas suur huvi krüptoraha vastu. Eestil on selles valdkonnas tänu arenenud digitaalsele infrastruktuurile selge eelis, leiab ta.

Eesti Panga avalike suhete juht Viljar Rääsk ütles ERRile, et estcoinide idee on huvitav, kuid väga varajases faasis.

"Lahenduse sisuliseks hindamiseks peaks estcoinide idee olema selgemalt sõnastatud. Ühe olulise küsimusena on üleval, millist probleemi ühiskonnas estcoinide kasutuselevõtt lahendaks? Mis muutub Eestis ja maailmas paremaks selle turuletulekuga? Selleks on vaja lahendus selgemalt sõnastada ja kui see tehtud, siis vaagida kaasnevaid võimalusi ja murekohti," sõnas ta.

Rääsk lisas, et Eestis ja euroalal on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro, mis täidab hästi kõiki raha ülesandeid.

"Maksete valdkonnast rääkides me näiteks teame, et inimesed ja ettevõtted soovivad, et raha liiguks kiiremini. Praegu liigub raha kohe ainult juhul, kui raha saatja ja vastuvõtja on samas pangas. Selle probleemi lahendamiseks käib nii erasektoris kui ka euroala keskpankades töö, et tuua turule välkmaksed, millega saaks rahaülekandeid teha 10-15 sekundiga," rääkis keskpanga esindaja.

Erasektori lahendus muutub kommertspankadele kättesaadavaks selle aasta lõpus ja keskpankade lahendus järgmise aasta lõpus. Samasugust konkreetse probleemi lahendamist on Rääski sõnul vaja ka estcoini puhul.

"Lahenduse juures on kindlasti oluline Eesti ühiskonna kui terviku huvides läbi mõelda, et uus lahendus ei soodustaks rahapesu ja muud illegaalset tegevust. Keskpangana oleme valmis selles diskussioonis osalema," kinnitas ta.

Rahandusministeeriumist öeldi ERRile, et estcoini-ideed ei ole ministeeriumile tutvustatud ja seetõttu ei ole neil praegu selle kohta midagi lisada.



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: