Solvak nentis samas ETV hommikuprogrammis "Terevisioon", et samas pole Eestis e-hääletuse tulek oluliselt valimisaktiivsust muutnud, kuigi umbes kolmandik häältest on antud elektrooniliselt.

"E-valimised on sellekohase uuringu järgi tõusnud paar protsenti, mis tähendab, et varasem paberhääletaja on hakanud seda võimalust kasutama. Kuigi valimisaktiivsus langeks, siis legitiimsuse küsimust ei tekiks, sest igal inimesel on võimalus otsustada, kas ta osaleb valimistel või mitte," rääkis Solvak.

Teisipäeva ID-kaardi kiibi turvariski kohta ütles Solvak, et igasuguseid riske tuleb tõsiselt võtta ja maandada, kuid lisas, et omad riskid on ka paberhääletusel, aga need on natukene teistsugused.

"Nüüd tuleb välja pakutud protseduurid käiku lasta, et kuidas neid riske maandada, samas taandub kõik ka sellele, et kuidas inimene usaldab, kas kasutada e-hääletust või mitte. Riik saab siin omalt poolt kinnituse anda, et teatud kanalite kaudu hääletades ei peaks üldse muretsema," arutles Solvak.

Ta meenutas, et kuna eelmistel valimistel anti iga kolmas hääl elektrooniliselt, mis näitab, et inimesed usaldavad seda väga kõrgelt.

"Eks me näeme, mis on selle kaasuse tagajärjed, aga arvestama peab, et mingisugune mõju ilmselt on, aga kui rahulikult käsitleda ja neid riske inimestele teadvustada, siis ma arvan, et tegelikult on see lihtsalt üks järjekordne tehnoloogia, millel on omad riskid ja plussid ning inimesed kasutavad seda edasi, arvestades nende riskidega," rääkis Solvak.

Turvariske arvesse võttes on Solvaku sõnul mõned korrae-hääletamisest loobutud näiteks Šveitsis, kuid sealne süsteem on kantonite eripärasid arvestades Eesti omast erinev.

"Lihtsalt on leitud, et tehnoloogia vajab täiendamist ja siis vahepeal pole lubatud olnud, hiljem jälle tagasi tuldud, kui tehnoloogiat on arendatud, see on loomulik protsess. Tehnoloogia areneb, riskid muutuvad, me peame lihtsalt paindlikud olema ja neile reageerima. E-valimiste lõpust rääkida on ilmselge liialdus, siin tuleb korra maha istuda ja rahulikult arutada," lausus Solvak.