"Vabariigi valimiskomisjoni pädevuses on otsustada e-hääletamise korraldamine. Muu hulgas ka see, kas e-hääletamisega [sel korral] üldse alustatakse. Ei alustata siis, kui turvalisust ei ole võimalik tagada," ütles valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik ERR-i raadiouudistele.

Eerik ütles, et valimisteenistuse ja valimiskomisjoni koosolek on planeeritud kolmapäevale. Tulemust ei oska ta ette prognoosida. "Sõltub sellest, kas on vaja midagi täiendavalt uurida, kuid küsimus on lahendatav vast päevades," oli ta lootusrikas.

Eeriku sõnul kaalutakse kõiki võimalusi. See võib tähendada elektroonilise hääletuse ärajätmisest või lubamist vaid nende kaartidega, mil turvarisk puudub. Samuti ei ole turvariski mobiil-ID kasutamise puhul.

"Teoreetiline ID-kaardi haavatavus on tõstatatud, kuid see on tõestamata. Neil spetsialistidel, kes on püüdnud näpunäidete põhjal ID-kaarti n-ö lahti muukida, pole see õnnestundud," rõhutas komisjoni juht.

Küsimusele, kas võib tekkida teoreeritine võimalus, et keegi vaidlustab turvariski tõttu 2015. aasta riigikogu valimised, vastas Eerik, et sel juhul tuleb esitada valimiskaebuses ka fakt rikkumise kohta.

"Meid väga huvitaks, milline oleks fakt. Kordan üle, et praeguse informatsiooni pinnalt ei ole ID-kaardi haavatavus tõestatud. Ühtegi fakti meil ei ole," rõhutas ta.

Vabariigi valimisteenistuse juht Priit Vinkel ütles ERR-ile, et valimiskomisjonil on tegelikult aega oktoobri alguseni otsustada, kas võimaldada eelseisvatel kohalikel valimistel e-hääletamist või mitte.

"Vabariigi valitsus ja riigi infosüsteemi amet on tõepoolest vabariigi valimiskomisjoni esimeest ja valimisteenistust teavitanud ID-kaardi võimalikest riskidest. Seadusest tulenevalt, mis puudutab elektroonilise hääletamise kasutamist kohalikel valimistel, on valimiskomisjonil võimalik sisuliselt kuni oktoobri alguseni langetada otsus, kas ja milliste vahenditega elektroonilist hääletamist kasutama hakatakse," rääkis Vinkel.

Ta lisas, et valimisteenistus kogub infot, suhtleb vastavate ametiasutustega ja langetab alles siis lõpliku otsuse.

Kui e-valimisi ei peaks toimuma, toob see valimisjaoskondadele kaasa suurema koormuse ja võib tuua kaasa täiendavate hääletuspunktide lisandumise.

"Kui peaks tõesti nii minema, et elektroonilist hääletamist otsustatakse mitte läbi viia, siis see võib tähendada täiendavaid mehitamisi valimisjaoskondades ja hääletamiskohtades. Peame olema valmis suuremaks hääletajate arvuks, aga see on kõik teostatav," ütles Vinkel.