Aastal 2014 hakkas piima maailmaturuhind kiiresti langema. Põhjuseid oli mitu - Venemaa impordipiirangud, euroliidu piimakvootide kadumine ja Hiina-suunalise ekspordi vähenemine.

Olukord, kus toorpiima kokkuostuhind oli omahinnast madalam, viis selleni, et paljud piimatootjad lõpetasid tegevuse. Enne kriisi oli Eestis 99 000 piimalehma, praeguseks on neid alles 86 000.

Möödunud aasta lõpus hakkas piima maailmaturuhind taas kerkima. Statistikaameti andmed näitavad, et tänavu juuni lõpu seisuga oli piima kokkuostuhind aastatagusega võrreldes 44 protsenti kõrgem. Piimalehmade arv vähenes aga sellele vaatamata kaks protsenti.

Maaeluministeerium usub, et ka piimalehmade arvu vähenemisele tuleb piir ette. Samas on selge, et karja taastamine saab olema aastatepikkune protsess ning kriisieelse tasemeni ilmselt piimakari ei taastugi.

"Pilk ajalukku on näidanud, et piimakari päriselt pole kunagi taastunud peale kriisi ja me suuda seda enam endisele tasemele viia. Paljud piimatootjad on lahkunud sellest sektorist ja pole inimesi, kes seda teeksid," rääkis põllumajandus-kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Tartu Agro juht Aavo Mölder ütles, et sellist laienemist olemasolevate karjade juures ei ole võimalik teha, sest laudad on täis.

Ta usub, et isegi kui endised tegijad tahaksid turule tagasi tulla, hakkavad nad pigem kasvatama lihaveiseid, mitte piimalehmasid.

Samas on praegune piima kokkuostuhind tema hinnangul piisav, et kriisi üle elanud tootjad hakkama saaksid.