Retseptiravimite ebaseaduslik müük on kolinud turult internetti ({{commentsTotal}})

Väidetava Viagra müügikuulutus Facebookis, mida levitab varjunimega eraisik.
Väidetava Viagra müügikuulutus Facebookis, mida levitab varjunimega eraisik. Autor/allikas: Kuvatõmmis Facebooki lehelt.

Inimeste kriitikalävi on käest kätte müüdavate väidetavate retseptiravimite ostmisel väga madal - tundmatut müüjat usaldatakse sageli pimesi, seades sellega oma tervise potentsiaalselt ohtu.

Kui varem sai Eestis müügiluba mitteomavaid või retseptiravimeid sageli mõnest turuputkast või tänaval käest kätte soetada, siis nüüd on paljud müüjad kolinud oma ebaseadusliku tegevuse internetti, kus ostjaskonda leida on lihtsam, samuti on niimoodi kergem oma isikut peita. Inimesed aga sooritavad oste sinisilmselt müüjaid usaldades, seades sedasi oma tervise mõtlematult ohtu.

Facebookis tegutsev kommuun "Ostan ja müün", mis ise nimetab end Eesti suurimaks ostu- ja müügigrupiks, tegutseb küll administraatorite vahendusel, kes vaatavad iga müügikuulutuse üle, enne kui see lugejatele nähtavaks saab, ent ometi ilmub sinna aeg-ajalt ka ravimite müügikuulutusi, mille taga on tundmatud eraisikud.

Näiteks sel nädalal kuulutas üks varjunime taha varjunud Facebooki kasutaja selles kommuunis, et müüb potentsiravimi Viagra tablette. Ehkki Viagra on retseptiravim, mistõttu peaks neid saama osta üksnes arsti väljakirjutusel, tekkis kuulutuse peale huvilisi nagu seeni pärast vihma, kes järjest andsid teada, et soovivad tablette osta. Üksiti soovitati ostu ka oma sõpradele edasi.

Teisisõnu - enamik reageeris müügikuulutusele, nagu oleks külapoodi jäätist toodud. Vaid mõni üksik hääleke julges kahelda, kas tegemist on ikka originaalravimiga ning tuletada meelde, et retseptiravimeid ei tohi käest kätte edasi müüa. See aga ei pidurdanud teiste indu.

Ravimite müügiks peab müüjal olema tegevusluba. Eraisikul ei saa ravimite tegevusluba olla, samuti ei tohi tegevusloa omanikud neid väljaspool apteeki või veebiapteeki müüa. Seega on ravimite müük suvalises sotsiaalmeedia müügikeskkonnas või lihtsalt käest kätte igal juhul keelatud tegevus, sõltumata müüjast.

"Müüja ei ole suure tõenäosusega järginud ravimite käitlemise nõudeid mitmel põhjusel – ta pole neist teadlik ja kvaliteedi säilimine ei ole tema tegevuse eesmärk," selgitab ravimiameti inspektsiooniosakonna juhataja kt Katrin Kollist.

Elustiiliravimid müüvad

Viagra - kas ehtne või võltsitud - on tüüpiline ravim, mida internetis müüakse. Nimelt on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja toonud, et enim võltsitakse nn elustiiliravimeid, mis on mõeldud erektsioonihäirete, kiilaspäisuse, liigse kehakaalu vastu või sportlikku saavutust toetama, mistõttu pakutakse selliseid ravimeid enim ka internetis.

"Ka need teated, mida ravimiamet on prokuratuurile edastanud, kuuluvad pigem sellesse rubriiki," kinnitab Kollist Eesti vastavust globaalsetele trendidele.

"Tänapäeval toimub väga palju internetikeskkonnas ja ka ravimite ebaseaduslik müümine sel viisil on populaarsem kui varem. Veebikaubandus võimaldab kaupu lihtsalt ja mugavalt hankida, mugavust ning privaatsust hinnates ostetakse sageli ka ravimid internetist," selgitab Kollist.

Kõrvalnähtudest häbenetakse teatada

"Mujalt kui apteegist ostetud ravimi puhul tekkinud kaebused ei jõua üldjuhul ravimiametisse, need ei pruugi jõuda ka arstideni. Inimesed ei taha enamasti tunnistada, et on ostnud ravimi ebaseaduslikust müügikohast ja neil hakkas seetõttu halb või tervisemure ei taandunud," tõdeb Kollist.

Mürgistusteabekeskuse andmetel oli nt 2014. aastal 30 protsenti kõnedest (642 kõnet) seotud ravimite või toidulisanditega ning nende hulgas oli ka kõnesid, kus inimesed ütlesid, et on ostnud toidulisandi või ravimi väljastpoolt apteeki või tellinud internetist.

WHO hinnangul moodustavad võltsitud ravimid umbes kümme protsenti kogu maailma ravimiturust. Veebi vahendusel müüdavatest ravimitest on WHO andmetel üle poole võltsingud.

"Eestis head ülevaadet võltsingute levikust ebaseaduslike müügikohtade kaudu ei ole. Kuna ravimite müük või suures koguses üle piiri toomine isikute poolt, kes seda teha ei tohi, on nagunii keelatud tegevus, siis selles kontekstis ei ole isegi tähtsust, kas need ravimid võisid muuhulgas olla ka võltsitud - toll konfiskeerib need," ütleb Kollist.

Isiklik ülejääk pannakse müüki

Ravimiameti praktika reklaamijärelevalvet tehes näitab, et valdavalt müüakse netis isiklikuks otstarbeks kasutatud ravimite ülejääke. Sellistel juhtudel on müüdavad kogused väikesed ning sageli lisatakse ka märge, et rohud jäid ravikuurist üle. Sellisel juhul on need ilmselt pärit küll seaduslikust apteegist, ent ravimiamet paneb siiski südamele, et teisele inimesele väljastatud ja teab millal välja ostetud ravimeid teised tarvitada ei tohiks. Seepärast on ka vastutustundetu oma ravimijäägid müüki panna.

"Selle inimese tervisele, kes selle ostab, võib see olla ohtlik. Põhjusi ja võimalusi tervist ohtu seada on palju. Alustades sellest, et kõikide tervisehädade puhul ei ole ravim vajalik, ravimis sisalduv toimeaine ei pruugi olla sobivaim, pole teada, kas karbis on õige ravim. Pole ka teada millistes tingimustes on ravimit vahepeal hoitud - külmas, päikesevalguse käes vm - , mistõttu toime võib olla kadunud või ravim vale säilitamise tõttu väga ohtlik laguproduktide tõttu," loetleb Kollist.

Paraku puudub ravimiametil terviklik ülevaade tervisekahjudest, mis ebaseaduslikest kohtadest ostetud ravimite, võimalik, et ka võltsravimitega, on saadud.

Prokuratuuri haldusala

Ehkki ravimituru üle teeb järelevalvet ravimiamet, piirdub nende pärusmaa seaduslike ravimikäitlejatega. Ebaseaduslik müük on aga prokuratuuri haldusalas, kuivõrd see on kriminaalkorras karistatav ja seetõttu ravimiameti tegevusulatusest väljas.

"Kuna internetisaitidel, ostu-müügikeskkondades vm ülesse pandud kuulutuste taga on ebaseaduslik ravimite käitlemine, siis ravimiamet, saanud selle teabe või avastanud ravimireklaami järelevalve käigus, edastab selle menetlemiseks prokuratuurile," selgitab Kollist.

Ravimiametil on olnud ka juhtumeid, kus maksu- ja tolliameti töötajad on puutunud kokku suurel hulgal ebaseaduslikult sissetoodud ravimitega. Sellistel puhkudel toll konfiskeerib need.

Näiteks 2014. aastal avastas maksu- ja tolliamet ligi 600 ravimitega seotud rikkumist, neist üle 500 oli saadetud postiga ja 37 konfiskeeriti piiril.

PPA menetles umbes samal perioodil kokku 61 kuriteojuhtumit ja kaheksa väärtegu seoses ravimi ebaseadusliku käitlemisega.

Ravimiameti esindaja sõnul on internetis kaht tüüpi müüjaid - seaduslikke ja ebaseaduslikke.

Teisisõnu, veebis pakuvad seaduslike internetiapteekide kõrval ravimeid ka firmad, kes ravimeid müüa ei tohi. Kuigi nende veebileht võib välja näha professionaalne, võib tegu olla ebaseadusliku müügikoha ja võltsitud ravimitega.

Legaalse internetiapteegi tunneb ära EL-is kehtestatud ühtse logo järgi.

Kes aga vastutab administreeritud sotsiaalmeedia müügigruppi ilmunud Viagra kuulutuse eest, kas kuulutuse läbi lasknud administraator või müüja?

"Nende kuulutuste eest vastutab müüja, kes on kuulutuse ülespanija," kinnitab Kollist.

Oma osa mängivad aga kõik kommuuni liikmed - igaüks võib ebaseaduslikust ravimimüügist politseile või prokuratuurile teada anda. Tulles tagasi Facebookis laineid löönud Viagra müügipakkumisega, siis politsei ega ravimiametini selle juhtunu kohta info jõudnud ei ole.

"Üheski piirkonnas pole praegu ega lähiminevikust menetlusi, mis puudutaksid võltsravimite pakkumist," teatas PPA pressiesindaja Seiko Kuik ERR-i päringu peale.

Küll aga on Põhja prefektuuris käsil kuus juhtumit, mille käigus tegeldakse väljaselgitamisega, kas ravimite müüjal oli tegevusluba.

Toimetaja: Merilin Pärli



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: