Ravimireklaamides kujutatakse sageli haiguse käes vaevlevaid inimesi, kes peale ühe või teise ravimi kasutamist justkui imeväel taas terveks saavad. Selliseid reklaame on palju, alustades liigeste ravimitest kuni palavikualandajateni. Gripihooajal võivad need Terviseameti hinnangul olla eksitavad neile, kes on küll raskelt haigestunud, kuid püüavad abi saada näiteks reklaamides nähtud käsimüügiravimitest. Terviseameti kommunikatsioonijuhi Simmo Saare hinnangul on erinevate tootjate reklaamid suhteliselt sarnased.

''Näidatakse voodis lebavat haiget inimest, kellel on silmnähtavalt halb olla, tal on seal võib-olla kraadiklaas suus, padi on pea toetuseks pandud ja samal ajal on tal vaja minna kuhugi, siis ta joob selle gripitee ära, tal kaob palavik, ta leiab endas energiat minna, kas rokikontsertile, lapse lõpuaktusele, pesapallimängule ja siis ta läheb sinna kohale ja ta on väga rõõmus ja kõik tänu sellele, et ta on gripiteed joonud,'' rääkis Saar.

Saare sõnul tegelikkuses see nii lihtne pole ning isegi kui näiteks gripitee võtab palaviku alla ja alandab haiguse sümptomeid, siis see ei tähenda, et inimene terve on.

''Kui ta läheb välja, siis ta nakatab endiselt teisi. Tal võivad tekkida tüsistused, kui ta läheb haigena tegema neid asju, mida ta ei peaks tegema,'' ütles Saar. ''Loomulikult võib neid preparaate tarbida, nad kindlasti aitavad, nad teevad su olemist paremaks, nad aitavad palavikuga võidelda, aga mida nad kindlasti ei tee, on see, et nad ei tee inimest koheselt terveks ja tegelikult ei tohiks minna välja selle teadmisega, et ma olen joonud ära gripitee ja nüüd ma võingi minna tööle või kooli.''

Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul peab iga inimene ise endale teadvustama, kuidas ta end tunneb ja kas tööle, kooli või koosviibimisele minna on arukas või mitte. Tema sõnul toovadki reklaamid välja just niiöelda ilusama osa elust.

''Need ravimid üldiselt palavikku alandavad, valu ära võtavad, inimese enesetunnet kahtlemata parandavad, aga see, kas inimene on võimeline jätkama oma igapäevaelu pärast selle ravimi tarvitamist sõltub ka ju suuresti sellest, kui raske tema haigus on ja kindlasti on siin erisused, kas inimesel on tavapärane külmetushaigus või gripp,'' rääkis Laius

Laiuse sõnul ei saa ka hinnata, kas inimesed ostavad ravimeid mõistlikus koguses või liiga palju.

''Ravim iseenesest ei ole paha. Ravimi kasutamine on igati põhjendatud, kui inimene on haige, näiteks kui inimesel kuskilt valutab, siis on kahtlemata mõttekam võtta ravimit ja see valu ära võtta, kui siis kannatada, aga see eeldabki, et see ravimi kasutamine peab olema põhjendatud,'' ütles Laius. ''Ilmaasjata ravimit loomulikult võtta ei ole vaja. Kas, millal ja kuidas, seda saab inimene hinnata apteekri abiga, kes annab kindlasti häid soovitusi, mis hetkel seda käsimüügiravimit sisse võtta.''

Gripp on tõusuteel

Grippi haigestumine on viimastel nädalatel kasvanud, kuid Saare sõnul on see tavapärane. Näiteks ajavahemikus 27. jaanuar kuni 2. veebruar pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pea 4000 inimest, mida oli 25 protsenti enam kui nädal varem. Ta ütles, et kuigi laste seas on haigestumine hakanud aeglustuma, siis jõudsalt tõusnud on see tööealiste ja vanemate inimeste seas.

'''Tegelikult ka need tööealised on need inimesed, kes kõige rohkem armastavad nende sümptomitega mängida. Tööle on vaja minna, raha on vaja teenida, siis juuaksegi endale see gripitee sisse, surutakse palavik alla ja minnakse enda igapäevaseid toimetusi tegema. Me ka sellel aastal näeme, et selle vanuserühma hulgas on tüsistuste arv suurem,'' rääkis Saar,

Nii tervise- kui ka ravimiamet panevad südamele, et gripisümptomite esinedes tuleb pöörduda arsti poole. Gripihooaeg kestab Eestis kuni mai alguseni.