Ratase hinnangul ei pea majanduskasv jääma ainult reservidesse
Kriitikute sõnul peaks riik majanduskasvu ajal koguma reserve. Peaminister Jüri Ratase sõnul ei peaks majanduskasv jääma ainult reservidesse, vaid jõudma ka inimesteni.
Peaminister Jüri Ratas andis intervjuu "Aktuaalsele kaamerale".
Kas eelarve koostamine läks tänu majanduskasvule lihtsamalt kui kartsite või arvastite?
Mul ei ole ju kogemust varasematest aegadest, aga see on selle valitsuse esimene täispikk eelarve ja ma ütleks, et see kogemus on töine. Valitsuse liikmete soov oli saada võimalikult hea eelarve kokku. Eks seda peavad hindama nüüd riigikogu liikmed. Ma arvan, et seda ei saa niimoodi panna skaalale "hea" või "halb", aga töine oli õhkkond küll.
Hinnanguliselt saite te tänu majanduskasvule üle 900 miljoni euro võrra rohkem vahendeid ja tänu sellele ei pidanud maksutõusudega antud lubadusi katma.
Tõsi on see, et paljud maksutõusud jäid ära. Tõsi on ka see, et me soovime riigi võlakoormust vähendada. Näiteks järgmisel aastal väheneb võlakoormus 472 miljonilt 454 miljonile. Ja kui rääkida protsentide keeles, siis aastaks 2021 tänaselt 9,4 protsendilt 7 protsendi tasemele.
Aga tõsi on ka see, mida ütles ka eelarvenõukogu täna meile, et tegelikult soovitakse, et riik teeks eelarve võimalikult nullnivoo lähedal või üle selle. Kui riigieelarve strateegias oli miinuseks planeeritud 0,5, siis nüüd me läksime riigikogu palge ette miinusega 0,25.
Sellega ikkagi ei olda rahul. Kriitikute kõige tugevam etteheide on see, et praegu, kus majandus kasvab, peab riik koguma reserve, mitte vastupidi. Kuidas sellele vastate?
See on olnud kriitika ja seda kriitikat me kindlasti kuulame. Ainult et küsimus on ka selles, kas majanduskasv peab jääma ainult reservidesse või jõudma iga Eesti inimeseni. Me soovime, et see majanduskasv oleks võimalikult kaasav, mida meie ettevõtjad on andnud.
Tõsi on ka see, et päris paljud olulised küsimused selles eelarves, mis on seisnud kümme aastat, saavad lahenduse, nagu tervishoiureformi lisarahastus, tulumaksuvaba miinimumi tõus ja kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine.
Millal te hakkate jälle reserve koguma?
Tõesti, sellele on ka mõeldud. Eelarve peab jõudma nullnivooni aastaks 2020 ja aastaks 2021 peab minema eelarve ülejääki.
Kas see on lubadus ja kuidas seda garanteerite?
See lubadus saab olla finants- ja fiskaalpoliitiline lubadus. Seda me näeme ette meie riigieelarve strateegias, mida uuesti hakkame koostama 2018. aasta kevadel, aga juba täna eelarvet koostades me näeme seda ette, et eelarve tõesti ülejääki peab jõudma aastaks 2021.
Riiklikest investeeringutest rääkides - jääb mulje, et puuduvad suured prioriteedid? Natuke raha igale poole. Miks mitte üks ja konkreetne asi valmis teha?
Riiklikud suurinvesteeringud on järgmise aasta eelarves esmakordselt umbes miljard. /.../ Riiklikud investeeringud lähevad kindlasti haridusvaldkonda, taristusse, sealhulgas rongiliiklusesse, aga lähevad ka näiteks Kääriku spordibaasi või pikalt oodatud Tallinna Linnateatrisse.
Toimetaja: Merili Nael