Tartu gümnaasiumide direktorid ei taha ministri soovitud lävendit ({{commentsTotal}})

Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus
Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Praegune haridusminister käis välja, et tulevikus võiksid gümnaasiumisse sisse saada vaid need õpilased, kelle keskmine hinne on 3,75. Ülejäänud peavad minema kutsekooli. Mida arvavad ministri soovist Tartu gümnaasiumide juhid?

Munitsipaalkoolid

Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer: olen selle plaani vastu

"Läbimõtlemata tegu, väga halb plaan, mis on õpilaste, eriti poiste suhtes, karistava iseloomuga. Ei tohi rakendada. Olen selle plaani vastu.

Hugo Treffneri jaoks ei muutu selle plaani rakendamisega mitte midagi, meie õpilaste arv selle tõttu ei muutu."

Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg: viiepallisüsteem oma kahe negatiivse hindega ei sobi 21. sajandi haridusmaastikule

"Õpilasel peab olema võimalus asuda õppima gümnaasiumis ka siis, kui tema tunnistuse hinded ei peegelda tema tegelikke võimeid, kui tal on motivatsiooni õppimiseks ja kui tema hinded võivad olla mõjutatud muudest teguritest.

Tänapäeval, kus üha rohkem otsitakse viise tööstusühiskonnast pärineva hindamisviisi kaasajastamiseks, on sellise künnise kehtestamine samm tagasi.

Murelikuks teeb mind selle mõtte juures hoopis see, et selline praktika toob kaasa sügavama sotsiaalse kihistumise, nn õpilaste lahterdamise (Saksamaal on sarnast süsteemi praktiseeritud, kuid nüüd on asutud sellest loobuma). See toob kaasa kutsekooli maine kahjustamise, et kutsekooli lähevad vähemvõimekamad.

Kristjan Jaak Petersoni direktor Merike Kaste: koolis ei tohiks õppimine toimuda hinnetele

"Tunnistusel olevad hinded ei näita tihti teadmisi, vaid läbisaamist õpetajaga, kohustundlikkust ja muidugi klassi keskmist taset. Põhikoolis on hindamine kujundlik, st hinnatakse õpilase pingutust, saavutust, kus ta on võrreldes oma võimetega, püüdlustega.

Üle 3.75 hinne on üldjuhul rohkem tüdrukutel, sest nemad on kohusetundlikumad ning püüdlikumad. Kui hinne on eesmärk omaette, siis kogu õppimine toimub valedel alustel: mitte selleks, et rohkem teada saada, vaid selleks, et saada paremaid hindeid," sõnas Kaste.

Annelinna Gümnaasiumi õppealajuhataja Jelena Bitova: kutseharidus on valik, mitte suund*

"Arvan, et lävendi kehtestamine kitsendaks õpilaste hariduse valikuid. Pigem võiks mõelda sellele, et gümnaasiumis teha sobivaks erinevad õpiprogrammid nii tugevatele kui ka nõrgematele õpilastele. Näiteks meie koolis on kutsesuund, kus õpilased gümnaasiumi hariduse kõrval, saavad ka abikoka eriala Tartu kutsehariduskeskuses. Praegu on raske prognoosida, kas meie gümnaasiumisse sisseastuvate õpilaste arv suureneks või väheneks."

Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi: noorte inimeste "kastidesse" paigutamine on võõrastav

"Haridus on paljufunktsionaalne valdkond. Ainult ühe aspekti (lävend) esiletõstmine võib endaga kaasa tuua mõjusid, mida on raske ette näha. Soovitud tulemuse asemel võime saada hulgaliselt soovimatuid kõrvalmõjusid.

Meie kooli kontekstis me pole seda isegi arutanud, sest tänapäeval noorte inimeste "kastidesse" paigutamise mõte tundub väga võõrastav. Tartus on ühiskatsed, mis võimaldavad õpilastel vastavalt oma eelistustele valida nelja gümnaasiumi vahel. Eelistused tulenevad sageli õpilaste huvidest ja on seotud nende tulevikukavadega."

Riigigümnaasium

Tamme Gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson: ei saa teemat kommenteerida 

"Oleme seda kolleegidega teistest koolidest arutanud, aga tulenevalt natuke erandlikust staatusest riigigümnaasiumi direktorina ei ole ma ilmselt kõige esinduslikum valik seda teemat kommenteerima," sõnas Tõnisson.

Erakool

Tartu Waldorfigümnaasiumi direktor Anu Vaagen: me ei toeta numbrilist hindamist

"Meie waldorfkoolina oleme õpilaste numbrilise hindamise vastu ning seega me ei toeta ka ministri mõtet kehtestada gümnaasiumisse pääsemiseks numbriline lävend.

Kui lävend peaks kehtima hakkama ka erakoolide puhul, siis mingil määral mõjutaks see kindlasti ka meie kooli sisseastumist."

Kool hariduslike erivajadustega lastele

Herbert Masing Kooli direktor Tiina Kallavus: kutseõpe ei taga kõikidele noortele vajalikku haridust

"Minu meelest ei ole sellise lävendi kehtestamine praeguses hariduselu korralduses mõistlik. Puuduvad vajalikud alternatiivõppe võimalused gümnaasiumile. Lävendi kehtestamine võib poiste jaoks olla raskendav asjaolu haridusteel.

Selline plaan eeldab kogu haridussüsteemi korralikku läbi mõtestamist ja vajalike muutuste ellu kutsumist.

Kindlasti peab kompetentset tähelepanu pöörama ka hariduslike erivajadustega õpilastele. Paljud nendest on tänu kaasava hariduse põhimõttele ilma vajaliku toe ja õppeta. Lävendi kehtestamine võib tõsta vajadust meie kooli gümnaasiumiõppe vastu, sest pingestatud püüdlused nõutud numbrikombinatsiooni suunas panevad osade noorte ärevuse taluvuse kindlasti proovile." 


*Annelinna gümnaasiumi direktor viibib lähetusel ja vastas õppealajuhataja

Toimetaja: Greete Palmiste



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: