Kehaline siin, tööõpetus seal: koolide õppetingimused on kohati puudulikud ({{commentsTotal}})

Südalinna Kool on üks neist, kus Westholmi Gümnaasiumi õpilased tööõpetuse tundides käivad. Palju sellist pendelõpet Tallinnas toimub, haridusamet ei ütle.
Südalinna Kool on üks neist, kus Westholmi Gümnaasiumi õpilased tööõpetuse tundides käivad. Palju sellist pendelõpet Tallinnas toimub, haridusamet ei ütle. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ehkki Tallinn renoveerib järk-järgult koolihooneid tänapäevasteks, pole järg kõigini veel jõudnud. Seetõttu peavad paljud väikesed pealinlased käima tööõpetuse või kehalise kasvatuse tunnis mõnes teises koolimajas, kuivõrd oma koolis vajaliku sisseseadega õppeklassid või võimla puuduvad. Palju pealinnas selliseid koole on, haridusamet ei ütle.

Jakob Westholmi Gümnaasiumi poistel on iga nädal asja Tallinna Ühisgümnaasiumisse või Südalinna Kooli. Põhjus on proosaline - koolil endal puudub sisustatud tööõpetuse klass.

See teeb aga keeruliseks tundide planeerimise tunniplaani.

"Tundide planeerimine on loomulikult keerulisem, sest lisaks kahele õppehoonele, mis on Kevade ja Luise koolimajad, käivad õpilased ka mainitud koolides (ühisgümnaasium ja Südalinna kool - toim.) tööõpetuse tundides, mis lisab planeerimisele juurde justkui veel kaks koolihoonet. Peab arvestama õpilaste liikumistega ja teised õpilased peavad arvestama ka selliste erisustega tunniplaanis, et need küsimused lahendatakse tunniplaanis esmajärjekorras," kirjeldab Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik olukorda.

Pidev peenhäälestus hädapärastes tingimustes

Tööõpetuse klassi puudumine pole aga kaugeltki ainus mure. Samuti puudub koolil näiteks õppeköök, nii et kodunduse tunnid tehakse hädapärast ära tüdrukute käsitööklassis.

"Õppekööki koolil samuti pole ja kasutatakse koolis olevat ruumi, mis on sisustatud tüdrukute käsitöö õppeks ja nn kodunduse õppeks, kus õppekavas hädapärane tehakse ära nende vahendite ja võimalustega, mida meie klassides on võimalik pakkuda. See jääb kaugeltki alla sellele, millised võimalused peaksid sellise õppe läbiviimiseks olema reaalselt," tõdeb direktor.

Ülekoormatud on ka kooli alamõõduline võimla, mis sunnib alternatiive otsima.

"Võimla ülekoormatus on selline, et kahe maja peale mitte täismõõtmetes võimla ei anna neid võimalusi, mis peaksid olema ühel koolil ja tänu sellele, et meil on olemas suhteliselt lähedal Šnelli staadion, siis üks kehalise õpetuse tund on viidud sinna, aga ka see nõuab peenplaneerimist ja sättimist, mis on vahel väga keeruline, sest see loob olukorra, kus nii mõnigi õppeaine planeeritakse tunniplaani eelisjärjekorras ja siis planeeritakse muude ainete tunnid juurde, mis ei vaja nii suuri ruumilisi erisusi," jätkab Kuustik loetelu.

Kogu kooli olukorra võtab hästi kokku asjaolu, et tunnid toimuvad jätkuvalt kahes vahetuses - vanad ja väärikad õppehooned Luise ja Kevade tänaval ei arvesta muutunud õpiharjumustega ega õpilaste paisunud hulgaga.

"Täna õpetatakse meie koolis ikka veel kahes vahetuses, mida ideaalis sooviks kaotada iga koolijuht, haridusametnik, õpetaja ja lapsevanem, sest see jääb ühe teise ajastu ilminguks ning vähe on maailmas riike, kes sellist süsteemi kasutavad. See aeg võiks olla läbi," leiab Kuustik.

Kool elab juurdeehituse ootuses, sest õppetöö korraldamine olukorras, kus oma ruumidest kõigiks õppeaineteks ei piisa, on keerukas.

"Meie ootused ja lootused baseeruvad hetkel uue õppehoone rajamisel, mille jaoks detailplaneeringu muutmine on juba algatatud ja koostöös Tallinna linna ning Tallinna haridusametiga oleme liikumas selles suunas, et paari aasta jooksul ehk on võimalik lahendada 20-aastane ootus, et Kevade koolimaja territooriumile ehitatakse juurdeehitus, kus saavad olema tänapäevased õppeklassid algklassidele, laborid, uued sportimisvõimalused spordisaali jms näol ning lahendatakse ka poiste ja tüdrukute tööõpetuse, käsitöö ja õppeköögi küsimused," ütleb Kuustik.

Haridusamet: kõike ei pea tegema oma majas

Selliseid koolimaju nagu Westholmi gümnaasium on Tallinna 59 üldhariduskooli seas aga mitmeid, kus lapsed käivad külakorda küll teise kooli basseinis ujumist õppimas või staadionil kaugust hüppamas. Koolijuhid on pidanud kasinates tingimustes lahendused leidma, mis sageli tähendab õpilaste pidevat migratsiooni ühest koolimajast teise.

Palju selliseid koolimaju, kel korralik õppeköök, hea varustusega tööõpetuse klass või võimla puudu on, Tallinna haridusamet ei ütle.

"Loetelu kabinettidest ja vahenditest, mis peavad koolides olema, pole ei seaduse ega riikliku õppekavaga kehtestatud, õppetööd saab korraldada erinevatel viisidel ning nagu ka riiklik õppekava välja toob, lähtub iga kool õppekava koostamisel oma ressurssidest ja vajadustest," pareerib Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.

"Tallinna koolides on viimase 20 aastaga toimunud arenguhüpe 20. sajandist 21. sajandisse. Renoveeritud on enamik linna koolidest, remondi käigus on koolid saanud ka uue sisustuse ning sinna on rajatud on tööõpetuse, arvuti-, loodusainete ja teiste õppeainete kabinetid, ruumid sportimiseks," loetleb Pajula.

Pajula sõnul on haridussüsteemis võetud suund õpikäsitluse muutmisele, mis tähendab, et õppimine peab muutuma elulisemaks ning õppijale huvitavamaks ja mitmekülgsemaks, kesksel kohal on koostöine õppimine ja õpetamine.

"Muutunud õpikäsituse põhimõtete hulka kuulub ka see, et õpikeskkond ei peaks piirduma vaid klassiruumiga – õppida saab kõikjal ning kindlasti on koolidel võimalik teha koostööd," soovitab ta.

Westholmi gümnaasiumi direktor leiab, et vanades koolimajades on seda muutunud õpikäsitlust siiski keeruline rakendada, kuigi koostööd pooldab ka tema.

"Loomulikult on ka iga loodusainete või keeleõpetaja unistus, et saaks viia läbi praktikume ja rühmatöid, mis eeldaks koolilt ka suuremaid võimalusi rühmatundideks, sest hetkel õpetatakse Tallinnas palju koolides, mille ehitused ja sisuline planeering on jäänud eelmisesse sajandisse või isegi osaliselt veel enne seda. Aeg on muutunud ja mõtted ning nõuded õppimisele on muutunud, sest õpitakse küll kõikjal, aga siiski suuresti üheskoos," ütleb Rando Kuustik.

Huviharidus looks lisavõimalusi

Westholmi gümnaasiumi direktor usub, et laboritel ja õppeklassidel oleks potentsiaali ka huvitegevuse läbiviimiseks - koolimaja ei pea õpilasi sugugi üksnes kohustusliku õppekava piires teenindama.

"Ma arvan, et iga koolijuht või vähemalt suurem osa pooldaks oma õppeklasse, aga kui mõni labor või õppeklass ei leia aastaringset kasutust, siis oleks mõistlik see lahendada näiteks paari kooli peale kokku. Samas unustame ära, et sellise sisustusega klassides oleks tohutu potentsiaal ilmselt huvitegevuse läbiviimiseks ja miks ka mitte õpetajate või täiskasvanute koolituste läbiviimiseks, kuigi kooli õppetöö peab tulema prioriteedina ja õpilastel peaks olema õigus saada õppida tänapäevase sisustusega õppeklassides, et nad tööle minnes või ellu astudes ei peaks hakkama leiutama jalgratast," põhjendab Kuustik.

Arusaam korralikest õppevõimalustest läheb haridusametil koolidest kohati ka lahku.

"Tallinnas on kõikidele koolidele loodud võimalused riikliku õppekava täitmiseks. Linna koolid on õppevahenditega (ja -ruumidega) üldiselt hästi varustatud, näiteks õppeköögid ja kodunduse klassid on olemas kõigis koolides," väidab haridusameti juhataja Andres Pajula.

"Nõmme piirkonnas, kus tegu on väikeste põhikoolidega ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundide hulk on väike, pole otstarbekas teha klasse kõikide koolide juurde, vaid on loodud üks hea varustusega klass Nõmme põhikooli juurde," möönab Pajula samas.

Staadionid on haridusameti väitel olemas enamike koolide juures, välja arvatud kesklinnas, kuhu staadionid füüsiliselt ära ei mahu. Seetõttu kasutavad paljud kesklinna koolid kehalise kasvatuse tundideks juba aastakümneid Šnelli staadionit ja Hirveparki.

Need õpilased, kelle koolides võimlat pole, käivad kehalise kasvatuse tundides näiteks Kalevi spordihallis, Tallinna spordihallis, Lasnamäe kergejõustiku hallis ja Sõle spordihallis, ent hädapärast tehakse mõnes koolis kehalise kasvatuse tunnid ära ka kooli koridoris.

Seega, jah, õppekava saab formaalselt täidetud. Iseasi, kas õpilaste õnnetunne niisuguse pendelõppe peale või kasinates tingimustes õppekava täites just kasvab.

Maakoolid hädas ujumisõppe karmistuvate nõuetega

Lisaks muudele õpperuumidele on kasvamas ka basseinide osatähtsus. Kui haridusminister Mailis Repsi algatatud riikliku õppekava muudatus, mis näeb ette põhjalikumat ujumisõpet, järgmisest aastast rakenduma peaks, kasvab hoobilt vajadus koolilähedaste basseinide järele, kui neid oma õppekompleksis pole.

Uueneval ujumisõppel on õilis eesmärk: tõsta laste ujumisoskust tasemele, mis hoiaks ära traagilisi uppumissurmasid.

Tallinnas on basseinid olemas 11 koolis: Järveotsa gümnaasiumis, 21. koolis, inglise kolledžis, Lasnamäe gümnaasiumis, Laagna gümnaasiumis, Arte gümnaasiums, Saksa gümnaasiumis, Merivälja koolis, Pelgulinna gümnaasiumis, Laagna lasteaed-põhikoolis ja Heleni koolis. Neist üheksat kasutavad kohustuslike ujumistundide läbiviimiseks ka teised koolid.

Ent kui Tallinna õpilased saavad piirduda oma kodulinna piires basseinide vahet jooksmisega, siis maakoolid ei kujuta veel ettegi, kuidas olukorda lahendada - igas linnas basseini ei leidu; pigem kerkib küsimus, mitu basseini maakonna peale kokku tuleb.

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: