Need 855 õpilast moodustavad ligi 10 protsenti kõigist gümnaasiumisse astujatest, keda oli kokku 7966. "131 üldhariduskooli igas 10. klassis õppis eelmisel aastal vähemalt üks õpilane, kelle põhikooli lõpu keskmine hinne statsionaarses õppes oli madalam kui 3,75," ütles ERR-ile haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Aire Koik.

Siiski, Koigi sõnul on gümnaasiumi vastuvõtulävendi määratlemisel võimalik lähtuda erinevatest kriteeriumidest, sealhulgas põhikooli lõputunnistuse keskmisest hindest, lõpueksamite tulemustest või mitmeid tegureid kombineerides.

"Praegu ei ole veel kokku lepitud, kuidas täpselt lävend paika pannakse. Veelgi vähem on põhjust rääkida ühest konkreetsest numbrist," märkis Koik.

Statistika näitab, et mida kõrgem on põhikooli lõpueksamite keskmine hinne, seda harvem katkestatakse õpingud. Noortest, kelle põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne oli 2009. aastal 3,8–3,99, katkestas õpingud ega omandanud järgnevate aastate jooksul keskharidust umbes 19,9 protsenti. Lõputunnistuse keskmise hinde 3,5–3,79 korral oli haridustee katkestajaid 32,3%. Keskmise hinde 3,3-3,49 korral oli katkestajaid 44,8 protsenti ja alla 3,29 puhul 64,3 protsenti.

"Need numbrid osutavad, et muutuste piir on keskmise hinde 3,8–3,99 juures – kui põhikooli lõputunnistuse hinne oli alla selle, suurenes õpingute katkestajate osakaal märkimisväärselt," lisas Koik.

Gümnaasiumisse mitte minemine ei tähenda kaugeltki õpilase mahakandmist. "Kutseharidus ei ole enam ammu tupiktee ning tublimatele kutsekoolide lõpetajatele on avatud ka kõrgkoolide uksed," ütles Koik. Praegu suundub kõrgkooli edasi õppima ligikaudu kümnendik kutsekeskhariduse lõpetanutest.

Lävendi kehtestamise mõte Koigi sõnul selles, et noored teeksid põhikooli järel haridustee jätkamisel võimetekohaseid valikuid. Teisalt on eesmärk vähendada kutsekvalifikatsioonita täiskasvanute osakaalu.

"Tööturul on keerulises olukorras nii põhiharidusega noored kui kutsekvalifikatsioonita üldhariduse omandanud inimesed. Tööturg ootab erialase ettevalmistusega inimesi, mitte pelgalt üldhariduse omandanuid. Praegu on kasvamas nende gümnaasiumilõpetajate arv, kes ei jätka pärast lõpetamist õpinguid ning jäävad erialase ettevalmistuseta," lisas Koik.

Haridusalase arenduse ja toetusega tegelev sihtasutus Innove ei osanud plaanitavat gümnaasiumilävendit praeguses seisus veel kommenteerida. "Küll aga saab Innove omalt poolt teha seda, et toetada koole objektiivse hindamise saavutamisel ehk arendada ja koolitada õpetajaid hindamismetoodika ühtse kasutamise osas." märkis Innove kommunikatsioonijuht Anneli Aab.