Parksepa keskkooli abituriendid Tairjan Tiks ja Karl Martin Munski hingavad kergendatult, sest kui minister Mailis Repsi soovitav lävend 3,75 oleks kolm aastat tagasi kehtinud, oleks nemad olnud joone all, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"15-aastane laps ei tea veel, mida ta endaga teha tahab, see tuli mul alles 11. klassi keskel, kus ma sain aru, et ma ikka tahaks ülikooli õppima minna ja et ma tõesti tahan õppida," rääkis Tiks.

Et tulevikus õpivad gümnaasiumis valdavalt tüdrukud, on mures ka Valga põhikooli direktor Hannely Luik-Stogov.

"Põhikooliealised poisid ei ole veel jõudnud oma arengus tütarlastele nii palju järele. Elu näitab seda, et poisid avanevad 10.-11. klassis," tõdes ta.

Reps tunnistas, et välja käidud lävendinumber 3,75 on pigem hüpoteetiline ning ei põhine konkreetsetel uuringutel, vaid ministeeriumi analüüsiosakonna andmetel.

"Tegelikult ei ole ju meil seaduseelnõus sellist numbrit ette pakutud. Me tegime debati, kus oleks kõige ohutum ja väiksem piir, millest edasi võiks olla noor inimene valmis gümnaasiumi õppekava läbima ja sealt ka minema ülikooli, aga loomulikult on seda debatis võimalik muuta. 3,85 oleks võib-olla natuke liiga kõrge ja 3,7 allapoole ta tegelikult ei mõjutagi mitte midagi. Iga neljas õpilane läheb täna kutsekooli ja läheks siis ka homme kutsekooli," rääkis Reps.

Ta ütles, et 3,75-st rääkides ei läheks arvesse mitte ainult hinnete keskmine, vaid ka põhikooli lõpueksamid.

"Aktuaalne kaamera" küsis nii ministrilt kui ka koolijuhtidelt, kas selline lävendi seadmine ei võiks tekitada koolidel soovi kolmemehele hindeks neli ära panna - nii oleks rahul mõlemad osapooled, sest laps saaks gümnaasiumisse ja kool saaks tema eest pearaha.

"Täna see tegelikult nii on. Täna, kui me vaatame hinnete võrdlust, siis üldiselt meie laste teadmised on väga head ja loomulikult me oleme ühked, et koolide vahed ei ole väga suured, aga näiteks Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor juba tõi välja, et nendel on koolidesse sisseastumiste testid ja loomulikult, nagu me teame, ka Hugo Treffnerisse kõik ei saa sisse. Kahjuks on ka neil noori inimesi, kes tulevad kõikide viitega ja ei saa nende lävendist üle," selgitas Reps.

"Seda ei tee mina ega meie kolleegid, me ei pane ühtegi hinnet lihtsalt ära, et ta jääks või saaks. See ei ole õige. Mina usun, et meie koolijuhid on piisavalt andekad, tublid ja targad inimesed. Selle peale välja minna oleks ülimalt tobe," vastas Parksepa keskkooli direktor Ilmar Kesselmann.

Parksepa keskkoolis õpib 320 last, 120 neist gümnaasiumiastmes. Nii sealsed noored kui ka koolijuht on kindlalt seda meelt, et keskharidus peaks olema kõigile kättesaadav.

"Mina arvan niimoodi, et igal Eestimaa lapsel peab olema võimalus õppida seal, kus ta parasjagu tahab. Oluline on see, et ta teeks selle nimel tööd, kõik kolm aastat, kui ta jõuab ka keskkooli. Öeldakse nii, et meile on küll kerge sisse saada, aga raske on sees püsida, tööd tuleb teha," rääkis Kesselmann.