Moonika Batrakova keeldus kohtus tunnistuste andmisest
Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus soovis neljapäeval Harju maakohtus Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare ja ettevõtjate kohtuprotsessil küsitleda tunnistajana Moonika Batrakovat, kes aga loobus ütluste andmisest.
"Kasutan oma põhiseaduslikku õigust ja ei soovi ütluseid anda," märkis Batrakova, kes oli ütluste admisest keeldunud ka kohtueelses menetluses.
Ehitusärimehe Aivar Tuulbergi kaitsja vandeadvokaat Indrek Leppik märkis, et süüdistusaktis pole ühtegi viidet antud tunnistajale ja seetõttu ei olekski olnud vajalik tema kuulamine.
Prokurör vaidles sellele vastu, märkides, et Batrakova on siiski süüdistuses mainitud, näiteks on Tuulberg linnavõimuga kontakti otsides suhelnud just temaga.
Arvo Sarapuu ei saa haigestumise tõttu tunnistajapinki tulla
Tallinna endine abilinnapea Arvo Sarapuu on raskelt haigestunud ja ei ole võimeline seetõttu Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare kohtuprotsessil tunnistajana ütluseid andma.
Riigiprokuratuur avaldas neljapäeval kohtus, et Sarapuu on kohtueelsel menetlusel oma ütlused andnud ning süüdistaja hinnangul saab neid kohtus käsitleda ka Sarapuu füüsilise osavõtuta.
Kohus oli sellega päri ja kohus avaldas neljapäeval Sarapuu poolt varasemalt antud ütlused.
Nende järgi kinnitas Sarapuu, et ei ole omastamises süüdi, ühtlasi kirjeldas ta, kuidas linnavalitsuse tööprotsess tavapäraselt kulgeb.
Algselt pidi kohus Sarapuud tunnistajana kuulama juba kolmapäeval.
Sarapuu sõnul soovis Savisaar alati kõike ise otsustada
Sarapuu kohtueelsel menetlusel antud ütluste järgi soovis linnavalitsuses Savisaar alati kõike ise otsustada.
Sarapuu sõnul oli Hiiu staadioni teavituskampaania tarvis linnal rahad ette nähtud.
Sarapuu märkis, et kampaania korraldamine otsustati Savisaare kabinetis toimunud arutelul 2013. aastal, millel osalesid teiste hulgas ka toonane abilinnapea Jaanus Mutli ja reklaamiekspert Raimond Kaljulaid.
Arutati, et tuleks teha äge reklaam, mis pälvib tähelepanu, rääkis Sarapuu, lisades, et oli näha, et Savisaare ja Kaljulaidi vahel oli usalduslik suhe. Ühtlasi märkis Sarapuu, et linnavalitsuses tahtis Savisaar alati kõike ise otsustada.
Sarapuu meenutas, et kampaania korraldati vahetult enne valimisi seetõttu, et oli soov kutsuda inimesi talgutele.
"Tõenäoliselt määras reklaamide eksponeerimise aja Kaljulaid ja reklaamibüroo," lisas Sarapuu. Ta märkis, et avalike objektide avamine planeeritakse ikka valimiseelsesse aega, kuna see aitab eelduslikult kaasa valimistulemusele.
Ärimees: kaotasime Kultuurikatla hankel ebaõiglaselt
Ehitusärimees Aivar Tuulbergi episoodides tunnistusi andnud ärimees Andrus Nurga kinnitas, et tema firma kaotas 2014. aastal Kultuurikatla renoveerimishankel Tuulbergi firmale ebaõiglaselt.
Esimesena tunnistajapinki astunud ehitusfirma Tafrix juhatuse liige Kaido Kurvits meenutas, et 2014. aastal sai ta teiselt firmalt Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-lt ettepaneku koostada Kultuurikatla renoveerimisel ühishanke.
Kurvits rääkis, et koostööpakkimise põhjus oli ilmselt see, et Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-l ei olnud kõiki vajalikke referentse.
Hanke võitis esialgu ehitusfirma Riito, mis aga langes peagi välja. Seejärel tunnistati parimaks Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja Tafrixi ühispakkumine, kuid peagi selgus, et nende pakkumus pole siiski nõuetele vastav.
"Pakkumuse vaidlustas meist taha jäänud pakkuja, Aivar Tuulbergi osalusega Astlanda Ehitus," rääkis Kurvits. Nimelt oli küsimus selles, milliseid konkursitingimustes vajalikke töid oli Tafrix viimase viie aasta jooksul teinud ning Tafrix oli esitanud objekti, mis valmis tegelikult kuus aastat tagasi.
"See võis ka nii olla, see oli tõlgendamise küsimus," rääkis Kurvits, selgitades, et pärast vaidlusaluse objekti üleandmist tehti seal ka jätkutöid, mis kulgesid uude aastasse.
Tema sõnul oleks hankija võinud arvatavate ebakõlade ilmnemisel küsida pakkujalt täiendavaid andmeid, samas möönis Kurvits, et ka pakkumise kõrvale lükkamine oli hankija üks võimalustest.
Teisena tunnistusi andma asunud Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esindaja Andrus Nurga juhatuse liige ja osanik meenutas, et tema ettevõte osales 2014. aastal Kultuurikatla renoveerimise hankel.
"Meie huvi oli sprinklersüsteemi väljaehitamine Kultuurikatlas," märkis Nurga, lisades, et konkreetselt Kultuurikatla projektiga tegeles nende firma poolt Olavi Israel.
Nurga rääkis, et kuna tema ettevõtte spetsialiteet oli tuleohutuslahendused, kaasati ühispakkumisse ehitusfirma Tafrix.
"Pärast ehitusfirma Riito taandumist tunnistati meid võitjaks," meenutas Nurga, lisades, et talle teadaolevalt vastas nende pakkumine kõikidele nõuetele.
Küsimusele, miks Riito taandus, vastas Nurga, et Riito pakkumine oli ligi pool miljonit teistest odavam ja sellise odava hinnaga poleks olnud võimalik tellitud renoveerimistöid teha.
"Vaidlustasime Riito pakkumuse riigihangete vaidlustamise komisjonis, mille tulemusena Riito langes välja," rääkis Nurga, lisades, et nii saigi tema ettevõtte ühispakkumus Tafrixiga parimaks.
Enne lepingu sõlmimist asus aga Nurga sõnul Kultuurikatla esindaja küsima täiendavaid küsimusi referentside kohta ühe varasema objekti lõputähtaja osas ja seetõttu tema ettevõtte pakkumus ka kõrvaldati.
"Minu jaoks oli see täielik uudis, mul polnud aimugi, et selline asi võis olla. Kultuurikatla esindaja väitis, et Astlanda vaidlustas pakkumuse ja oli vaja kontrollida täiendavaid andmeid," meenutas Nurga.
"Minu seisukoht oli selline, et tegemist polnud sisulise eksimusega, vaid pigem vormilisega. Meie arvamus oli see, et otsus pakkumuse tagasilükkamiseks oli ebaõiglane, kaotasime täiesti korraliku hanke," rääkis Nurga.
Ta lisas, et kuna nad ei näinud Kultuurikatla poolt enam mingit initsiatiivi koostöö jätkamiseks, siis rauges lõpuks ka Antifire aktiivsus.
"Kaalusime ka vaidlustuse esitamist advokaadiga, kuid leidsime, et palju perspektiivi poleks olnud. Ei näinud enam hanke korraldaja huvi meiega koostööd jätkata," rääkis Nurga.
Ettevõtja Olavi Israel meenutas, et töötas ta 2014. aastal Kultuurikatla renoveerimishanke ajal käsunduslepingu alusel Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-s, koostades riigihankel vajalikke dokumente.
Antifire soovis hankel osaleda ja ühispakkumine ehitusfirmaga Tafrix tehti seetõttu, et jäi vajaka ehitusalasest poolest, selgitas Israel.
Ta märkis, et kui mingil hetkel oli tema tööandja pakkumus tunnistatud parimaks, siis peagi lükati nad kõrvale, kuna tuvastati ebakõla referentsides.
"Referentsi kehtivus oli seatud viieaastase piiranguga ja oli küsimus, kas esitatud ehitusobjekt mahub selle aja sisse," rääkis Israel.
Küsimusele, kas tellija poolt avastatud ebakõla oli pädev, selgitas Israel, et tema hinnangul ei olnud see piisavaks aluseks pakkumuse mittekvalifitseerimiseks.
Ühtlasi tekkis Israelil küsimus, kuidas Astlanda Ehitus oskas vaidlustuses seada kahtluse alla Tafrixi referentsid.
Vaher: info pakkuja esitatud valeandmete kohta tuli Savisaarelt
Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Vaher rääkis, et tema sai Kultuurikatla nõukogu esimehena just Savisaarelt info selle kohta, et parimaks tunnistatud pakkuja on esitanud valeandmeid.
Vaheri sõnul sai ta Savisaarelt kõne 2014. aastal, milles linnapea andis teada, et teadaolevalt on üks pakkuja esitanud valeandmeid.
"Loomulikult edastasin selle info Kultuurikatla toonasele juhatuse esimehele Väino Sarnetile," rääkis Vaher, rõhutades, et Savisaare kõne oli pelgalt informeeriv ja mingite korralduste saamist ta ei mäleta.
Küsimusele, kuidas Vaher suhtus Savisaare kõnesse, märkis Vaher, et võttis seda kui tavalist info edastust, mida tuleb kontrollida. "Oleks abilinnapea pöördunud, mõni kolleeg helistanud või ajakirjanik andnud vihje, oleksin seda ikkagi kontrollinud," kinnitas ta.
Kultuurikatla hanke võitis esmalt Riito Ehitus, kelle hinnapakkumine oli aga ebapädevalt väike ja ettevõte langes välja. Seejärel tunnistati parimaks Antifire Tuleohutuslahenduste OÜ ja Tafrixi ühispakkumus.
Selle peale tegi kaebuse ärimees Aivar Tuulbergi ettevõte Astlanda Ehitus, mille tulemusena kõrvaldatigi Antifire pakkumus ja võitjaks kuulutati Astlanda Ehitus. Nimelt selgus, et Tafrixi esitatud referentsid ei vastanud konkursil kehtestatud nõuetele.
Süüdistus käsitleb Tuulbergi firma võitu Kultuurikatla hankel ebaseadusliku soodustusena, mida Savisaar vastutasuks altmäemaksu eest ärimehele võimaldas.
Toimetaja: Marek Kuul
Allikas: BNS