Piirikaubanduse mõju: eelarvesse jääb laekumata ligi 80 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

Kiiresti tõusnud alkoholiaktsiisi tõttu, mis on muutnud alkoholi Eestis kordades kallimaks kui Lätis ja seeläbi hoogustanud piirikaubandust, jääb Eestil riigieelarvesse laekumata ligi 80 miljonit eurot vähem kui rahandusministeerium on oma riigieelarves planeerinud, leiab konjunktuuriinstituut oma uuringus.

Konjunktuuriinstituut prognoosib, et 2017. aastal jäävad alkoholi aktsiisilaekumised tunduvalt alla riigieelarves planeeritule, vaatamata sellele, et rahandusministeerium on aktsiisilaekumise prognoose juba korrigeerinud 38 miljonit eurot väiksemaks.

Josing märkis ka, et Eesti riik on kõrgelt maksutanud pahesid, lootuses, et sellega need pahed vähenevad. "Ja kui nad hakkavadki vähem tarbima, siis on sellel suur mõju eelarvele. Poleks pidanud tegema järske hinnamuutusi, mis mõjutavad tarbija käitumist." Josingu sõnul mõjuks kallim hind tarbimise piirajana ainult siis, kui meil oleks kinnine turg ja kuhugile piiri taha alkoholi ostma minna ei saaks.

Konjunktuuriinstituudi andmeil on sel aastal esimest korda Läti riigieelarves alkoholiaktsiisi laekumine absoluutnumbrites Eesti laekumistest suurem instituut prognoosib, et see ka jätkub nii.

Vaatamata aktsiisitõusudele on aktsiisilaekumised absoluutnumbrites madalamad kui varasematel aastatel, võrreldes 2016. aastaga laekub 2017. aasta eelarvesse 16 protsenti vähem aktsiisitulu. Eesti kaotab võrreldes eelarves planeerituga aktsiisitulus sel aastal 38–56 miljonit eurot, hindab konjunktuuriinstituut oma uuringus. Üldisema prognoosi järgi laekub riigieelarvesse ligi 80 miljonit eurot vähem kui rahandusministeerium on oma riigieelarves planeerinud.

Eestist käiakse Lätist oste tegemas järjest sagedamini. 2017. aasta jaanuarist juunini loendati lühiajaliselt Lätis viibinud sõidukeid juba 25 protsenti enam kui aasta tagasi. Väga suur hüpe on toimunud aga 2017. aasta juulis ja augustis, kui Lätis viibis lühiajaliselt 57 protsenti rohkem sõidukeid kui 2016. aastal samal ajal. Ning see number ei võta arvesse neid inimesi, kes peatuvad piiril ostude tegemiseks regulaarsete sõitude ajal.

Uuringus märgitakse – suurtähtedes – et Eesti riik on oma aktsiisipoliitikaga tekitanud piirikaubanduse nähtuse, mida on väga raske nüüd ohjata ja lõpetada. Lisaks kange alkoholi hinnaerinevusele, mis seni on olnud piirüleste ostude käivitaja, hoogustab sel aastal piiriäärsetes poodides ostlemist õllehinna kallinemine.

Samas ei pea konjunktuuriinstituut hinnavahet ainsaks põhjuseks, miks tulevikus piirikaubandus Lätiga lähiaastatel jätkub ja ka kasvab. Üks põhjus on ka asjaolu, et nendes kauplustes käimine on meelelahutus. Samuti toob uuring välja, et osalt käiakse oste tegemas ka trotsist. Marje Josing märkis uuringu tutvustusel, et eestlased, kellega ta Läti piiripoode külastades suhtles, ei taha juba põhimõtte pärast jätta maksutulu Eestisse. "Emotsionaalne pool võib ületada ratsionaalset poolt," lisas ta.

Peale hinnavahe, meelelahutusliku ja emotsionaalse poole toob uuring välja ka meedia rolli lisahuvi tekkimises. Josing kirjeldas, kuidas inimene, kellel muidu puudub teadmine sellisest võimalusest, läheb nüüd meedias nähtu ajel ka ise Läti piiri äärde uurima, kas siis tõesti saab odavamalt.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: