"Mõnevõrra sarnaselt õiguskantsleriga on presidendi roll Eestis olla põhiseaduse garant. See nõuab julgust astuda vastu ja vajadusel otsesesse vastasseisu riigikoguga. Nõrgema iseloomu korral on seda raske teha esimesel ametiajal, kuna uue ametiaja saamiseks tuleb, hetkel kehtiva korra järgi, olla riigikogu liikmete enamusele meelepärane. Vastuolu on süsteemi sisse programmeeritud. Valimiste viimisel valijameeste kogusse see probleem pigem lahtub," kirjutab Ginter Postimehes ilmunud arvamusloos.

Ta lisab, et ka parima tahtmise juures oleks viieaastase ametiaja jooksul raske pugeda selle ettearvamatu kooslusega kollektiivi enamusele. "See julgustab presidenti käituma vastavalt oma südametunnistusele uue ametiaja pärast muretsemata."

Niisiis ei ole uue seadusega Ginteri sõnul presidendi ametiaja ümberkorraldamine enam hädavajalik. "Teise ametiaja lubamine muutub samuti pigem maitseasjaks. Võimalik, et üks ja veidi pikem ametiaeg on motiveerivam ja tagab presidendi institutsiooni dünaamilisema arengu. Samuti väheneks võimalus näha teisel ametiajal väsinud ja tüdinud rahvaesindajat."