Reinsalu saatis riigikogu esimehele ettepaneku muuta vabariigi presidendi valimise korda ja sellest tulenevalt põhiseadust, teatas justiitsministeerium neljapäeval. Presidendi valimine läheks otse valimiskogu kätte.

Samuti suureneks valimiskogu liikmete arv 523-ni: 101 riigikogu liiget pluss 422 valijameest kohalikest volilkogudest. Presidendi oleks ameti seitse aastat ja tagasi teda valida ei saaks. Praegu on valimiskogus veidi üle 300 liikme, presidendi ametiaeg kestab viis aastat ja ta saab ametis olla kaks perioodi.

Riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE) ütles, et tegemist on pärast eelmisi presidendivalimisi moodustatud koalitsiooni töögrupi ettepanekutega.

Reinsalu ütles, et töögrupist tuli tähelepanekuid, aga lõpliku teksti pani ikka kokku justiitsministeerium.

"Eks seal töörühmas oli näha, milliseks mudeliks on valmidust. Ministeerium tegi kogu eelnõu valmis. Seal koalitsiooni arutelus toona koorusid välja need seisukohad, mis võiksid olla ka aluseks parlamendis laiema toetuse otsimisele. Et Eesti jääb parlamentaarseks riigiks, presidendi volituste küsimusega ei tegeleta, püütakse olemasoleva süsteemi pinnalt tuletada selline ratsionaalne parem mudel ja vältida süsteemi kinni jooksmist," rääkis minister.

Reinsalu arvab, et suurem poliitiline diskussioon tuleb valimiskogu suuruse üle. "Ma loodan, et suhtutakse sellesse ratsionaalselt, ega see tekst ei ole kivisse raiutud. See on nagu äratõukekoht, kõiki neid sätteid on võimalik erineva nurga alt analüüsida. Sisuliselt on ratsionaalne sellel sügisel parlamendil sellele otsa vaadata," sõnas Reinsalu.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Jaak Madison (EKRE) ütles, et on oht, et ka pärast välja pakutud eelnõud jääb presidendi valimine jätkuvalt erakondade kokkuleppe mängumaaks.

"Mismõttes ta oht on? Pigem on oht see, kui on süsteem selline, mis võimaldab valimist ennast blokeerida. Selle süsteemi ettepanek on, et kõige vähem hääli saanu kukub ära, see tegelikult soodustab kokku leppimist ja see on mõistlik. Me tahame riigipead kogu Eestile, me ei taha vastanduva seisukohaga riigipead, vaid riigipead, kes suudab olla erakondadeülene. Ja meetod, kui vähim hääli saanu kukub välja, siis see tegelikult soodustab poliitikute kokku leppimist," kommenteeris seda Reinsalu.