Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) saatis riigikogu esimehele ettepaneku muuta vabariigi presidendi valimise korda ja sellest tulenevalt põhiseadust, teatas justiitsministeerium neljapäeval. Presidendi valimine läheks otse valimiskogu kätte.

"Võttes arvesse 2016. aasta presidendivalimisel ilmnenud riigiõiguslikke probleeme ja praeguseks läbi viidud haldusreformi on mõistlik alustada arutelu muudatuste väljatöötamiseks," kirjutas Reinsalu riigikogu esimehele Eiki Nestorile (SDE).

Samuti suureneks valimiskogu liikmete arv 523-ni: 101 riigikogu liiget pluss 422 valijameest kohalikest volilkogudest. Presidendi oleks ameti seitse aastat ja tagasi teda valida ei saaks. Praegu on valimiskogus veidi üle 300 liikme, presidendi ametiaeg kestab viis aastat ja ta saab ametis olla kaks perioodi.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni osa liikmete jaoks oli tegemist nii värske uudisega, et konkreetset seisukohta veel kujunenud ei olnud.

Reformierakonna esindaja Kalle Laanet arvas, et teema tõstatati kooseluseaduse arutelu vaigistamiseks. "Minul tekib küll selline arvamus, et see on selleks praegusel hetkel enne kohalikke valimisi nädal aega välja toodud, et see kooseluseaduse ümber toimuvat vaigistada," arvas Laanet.

Sisust rääkides ütles Laanet, et tegemist on oluliste muudatustega, mis vajavad veel tõsist arutelu. Ta lisas, et Reformierakonnal konkreetset seisukohta eelnõu kohta ei ole.

Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liikme, põhiseaduse ühe autori Jüri Adamsi sõnul on selge, et pärast haldusreformi tuleb valijameeste valimise korda muuta. Ta ei ole vastu ideele luua vaid üks valimiskogu, mis presidendi ka ära valiks. Ent viis, kuidas peaks presidenti seal valitama, on tema sõnul seniste plaanide kõige nõrgem osa.

"Selge on see, et ühepäevaline ja kahe hääletusvooruga kord on täiesti ebaõnnestunud. Valijameeste kogu formaat võiks olla näiteks selline, et nad on koos rohkem kui ühe korra ning hääletamisvoorusid võiks olla piiramatu arv," ütles Adams Postimehele.

EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison ütles, et see on samm õigemas suunas. "Esiteks suureneb valijameeste kogu arv, samal ajal presidendiks üles seadmise piir, ehk 21 valijameest jääb ikka samaks. Ehk teoreetiliselt võiks see protsess valijameeste kogus olla läbipaistvam ja demokraatlikum," rääkis Madison.

Ohuna näeb Madison asjaolu, et tema hinnangul jääb presidendi valimine jätkuvalt erakondade kokkuleppe mängumaaks. Kõige lihtsama lahendusena tõi Madison välja presidendi otsevalimise. Madison ei osanud hetkel öelda, kas EKRE fraktsioon võiks eelnõud praegusel kujul toetada.

Põhiseaduskomisjoni sotsist liige Ivari Padar ütles, et tema jaoks on tegemist uue informatsiooniga, millest ta esmakordselt kuulis täna hommikul ETV saatest "Terevisioon".

"Mul ei ole isegi täna arusaama, kas tegemist on eelnõuga või lihtsalt visioonipaberiga. Ma saan ju väga hästi aru, et aktiivsust on ilmutatud, aga mul puudub absoluutselt igasugune informatsioon sellekohta, millega tegemist on," ütles Padar.

Küsimusele, kas Padar toetaks presidendi valimise otse valimiskokku viimist, ta kindlat vastust ei soovinud anda. Ta ütles, et see on suurema analüüsi küsimus.
Põhiseaduskomisjoni keskerakondlasest liige Peeter Ernits ütles ERR-ile, et kuna praegune valitsuskoalitsioon ei ole presidendi otsevalimiste teemal ühel meelel oleks Keskerakonna jaoks presidendi valimine otse läbi valimiskogu niiöelda kompromissvariant.

Ernits, kes oli ka ise koalitsiooni töögrupis, mis pärast 2016. aasta presidendivalimisi senisele korrale alternatiivi otsima asus ütles, et tõenäoliselt arutab põhiseaduskomisjon teemat enne jõule.

"Kui see eelnõu on sellisel kujul nagu me seal töögrupis kokku leppisime, siis võiks sellega edasi töötada," märkis Ernits.

"Ma arvan, et selles ei ole keegi riigikogu erinevatest jõududest eri meelt, et kuna omavalitsuste arv vähenes kolm korda, siis valijameeste arvuga tuleb midagi ette võtta. Aga muus osas ei julge praegu öelda," lausus ta.

Samuti töögrupis osalenud riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles, et sellist olukorda ei tohiks tekkida, kus valijameeste kogus president valimata jääks.

Nestor rääkis, et asja asub arutama ülejärgmisel nädalal riigikogu vanematekogu ja seejärel vormistatakse eelnõu.

"Tore oleks ju uskuda, et tänane kord, kus presidenti peaks valima riigikogu nii, et vähemalt 68 rahvasaadikut on poolt, annaks ka sama tulemuse. Kahjuks poliitiline tegelik elu ja poliitiline kultuur mitmetel valimistel on näidanud seda, et sellist ühiskandidaati hakatakse otsima alles siis kui ollakse läbikukutud. Kuigi mulle praegune kord meeldib, siis ma ka pigem arvan, et sellisesse lootusesse, et erakonnad ei püüaks presidendivalimiste kaudu oma lippu võimalikult kõrgel hoida, on mul vähe usku," kommenteeris Nestor.