Lehed: Eesti e-valimiste arendamisega on vaja edasi liikuda
Eesti suuremad päevalehed tunnustavad toimunud e-valimisi, kuid leiavad, et selle arendamisega tuleb edasi liikuda.
Eesti Päevaleht kirjutab oma juhtkirjas, et vähemalt üks tulemus on märkimisväärne ehk hoolimata vahepeal õhus olnud hirmudest purustati taas e-hääletamise rekordi, e-hääle andis 186 034 inimest ehk ligi kolmandik kõigist valimas käinutest.
Leht nentis, et Eesti on valimiste e-kujule viimisega poolele teele jäänud, kuna e-riigis puudub valimiste e-register, mis võimaldaks valimisjaoskondadest kaotada pikad valijate pabernimekirjad.
"E-register aitab ka Eesti valimissüsteemi kahe teise anomaalia vastu. Nimelt on eelhääletamise ajal võimalik oma e-hääl pabersedeliga hääletades tühistada, kuid valimispäeval pole selline asi võimalik. Valimiste ajal leidub alati neid, kellele see reegel tuleb üllatusena, ja vahetegemine tundub ka sisuliselt raskesti põhjendatav. Samuti aitab e-register kaotada olukorra, kus meil pole võimalik ametlikul valimispäeval e-hääletada," märkis leht.
"Eesti e-valimised on jäänud pabervalimiste ajastu lõksu. On aeg valimised ümber korraldada põhimõttel "digitaalne enne", sest kaugel pole aeg, kus antakse enamik hääli elektrooniliselt," leidis leht.
Postimees märgib juhtkirjas, et seekordsetel valimistel anti rekordilised 186 034 häält elektrooniliselt ning sellega näitas valija tahet, kuidas hääletada soovib.
Lehe hinangul ei mõjutanud valijat isegi hiljutine uudis võimalikust ID-kaardi turvariskist.
"Seega on enam kui kaheldav praeguse valitsuskoalitsiooni otsus, et edaspidi saab e-valimistel häält anda ainult kolme päeva jooksul senise seitsme asemel. Argument, et teised riigid on e-valimistes kahelnud, ei peaks meid mõjutama. E-riik on osa Eesti rahvusvahelisest kuvandist," märkis leht.
Õhtuleht kirjutab, et enamik valimaskäinutest eelistas oma hääle anda just eel- ja e-hääletamisel ning vaid vähemus käib seda valimispäeval tegemas jaoskondades.
Leht pakub välja, et tuleks mõelda, kas pikendada eel- ja e-hääletuse aega ning samamoodi tuleb mõelda ka kampaaniaaegsete piirangute üle, mis paika pandud sotsiaalmeediaeelsel ajastul.
Toimetaja: Marek Kuul