Eesti on ÜRO hääletuse eel lootusrikas, aga pingutab lõpuni ({{commentsTotal}})

ÜRO Julgeolekunõukogu saal.
ÜRO Julgeolekunõukogu saal. Autor/allikas: UN / Scanpix

Eesti on 15 päeva enne ÜRO Peaassamblees toimuvat hääletust Julgeolekunõukogu mittealaliste liikmete kohale lootusrikas, kuid jätkab sellest hoolimata kuni viimase hetkeni selgitustööd, ütles kampaaniameeskonna juht.

"Viimased pool aastat on meil tunne olnud suhteliselt hea ja see põhineb suuresti kirjalikel kokkulepetel, mida me oleme teiste riikidega sõlminud," ütles välisministeeriumi diplomaat Margus Kolga kolmapäeval ERR-ile.

"Meil ei ole küll nii palju kirjalikke kokkuleppeid, et öelda, et (valituks osutumiseks vajalik) kaks kolmandikku häältest oleks käes, aga see arv näitab, et meil on edumaa konkurendi Rumeenia ees. Ja kui see edumaa realiseerub ka esimeses voorus, siis on meil paremad võimalused selleks, et mõned riigid oma eelistust vahetavad ja samm-sammult jõuame siis kahe kolmandikuni," lisas Kolga.

Margus Kolga.

Tema sõnul ei pruugi kõik kokkulepped siiski pidada nagu näitab teiste riikide kogemus, nii, et teatud häälekaoga tuleb arvestada, kuigi samaga peavad arvestama ka rumeenlased. "Ma arvan, et oluline on, et kes suudab kuni lõpuni, hääletusmomendini näidata meelekindlust ja valmisolekut Julgeolekunõukokku saada, see lõpuks sinna ka saab," lisas Kolga.

Hääletamine uute mittealaliste liikmete valimiseks ÜRO Julgeolekunõukokku toimub reedel, 7. juunil ning Kolga teada jõutakse sel päeval pidada maksimaalselt neli hääletusvooru.

ÜRO Julgeolekunõukogu valimistel kandideerivad riigid regionaalsete gruppide põhiselt, mida on kokku viis: Lääne-Euroopa ja teised riigid; Aasia; Ladina-Ameerika ja Kariibid; Aafrika ning Ida-Euroopa grupp, mille liige on ka Eesti.

Kui tavapäraselt valitakse igast grupist iga aasta üks riik kaheaastaseks perioodiks, siis Lääne-Euroopa rühm valib korraga kaks riiki ning tänavu sellest rühmast ühtegi maad ei konkureeri.

"Nii, et seetõttu on otsustamisel esindaja ainult Aasia, Ladina-Ameerika, Aafrika ja Ida-Euroopa grupist, kusjuures ainuke riikide rühm, kus on konkurents, on Ida-Euroopa grupp, kus meie konkureerime Rumeeniaga. Teistes gruppides kandideerib ainult üks riik, mis peab saama kaks kolmandikku hääli ja siis ta on valitud," selgitas Eesti diplomaat.

Eesti ja Rumeenia vahel võitja selgitamine võib olla keeruline, kuna maad on globaalses mastaabis üsna sarnased, tõdes Kolga. "Suhteliselt tõenäoline on, et meie esimeses voorus seda kahte kolmandikku kätte ei saa ja tõenäoline on, et ka Rumeenia ei saa. Mis tähendab, et valimised jätkuvad. Ja üldiselt tundub, et 7. juuni päeval saab maksimaalselt teha neli hääletusvooru. Kui nelja vooruga ei ole ikka selgunud see, kes saab kahe kolmandiku toetuse, siis see läheb järgmistele päevadele," rääkis Kolga.

Ta ei osanud öelda, milla järgmised hääletused võiks toimuda, kuna seda otsustakse 7. juuni õhtul ja see oleneb järgneva nädala päevakavast.

President Kaljulaid tuleb appi

Kolga sõnul saadab Eesti valimiste ajaks ÜRO peakorterisse New Yorki oma kampaaniameeskonna ning samaks ajaks sõidab sinna ka president Kersti Kaljulaid.

"Teeme veel viimaseid ponnistusi, püüame teha veel ringi peale kõikidele riikidele. Meeskond läheb New Yorki Eesti esindusele appi ja eks need viimased kümme päeva on tähtsad. Ei tohi fookust kaotada, ei tohi energiat kokku hoida ja tuleb valmistuda ka valimissaalis töötamiseks. Sest ka seal tuleb meeldetuletamist ja poolehoiu leidmist ja kinnistamist järjepidevalt edasi teha. Nii, et kui esimese vooru hääletussedelid on kasti lastud, siis algab kohe teise vooru ette valmistamine. Ja nii edasi. Eks seal oli palju praktilist valimistööd ja inimestega suhtlemist, selleks ajaks püüame võimalikult palju inimesi New Yorki saada," rääkis Kolga.

"Kohal peaks olema ka president, kes osaleb hääletuseelsel päeval vastuvõtul, mille me anname kõikidele ÜRO liikmesriikidele ja ka valimispäeval," ütles Eesti kampaaniajuht. Tema sõnul on võimalik, et hääletuse ajaks tulevad kohale ka mõned valitsusliikmed, kuid see ei ole veel kindel. "Aga see on kindel, et president on kohal. Ja see on iseenesest väga oluline ja nähtav signaal, millest hääletajad saavad välja lugeda, et me võtame kandideerimist väga tõsiselt ning et see on riigi jaoks oluline küsimus," ütles Kolga.

Sel nädalal on Eestis E-Riigi Akadeemia igaaastase konverentsi raames ka 11 erineva riigi kommunikatsiooniministrid ja New Yorgis ÜRO juures töötava 21 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riigi suursaadikud, kelle siinviibimist samuti kampaaniaks ära kasutatakse, ütles Kolga. "Eks Eesti diplomaadid räägivad seda New Yorgis ja üleilmselt ka - kes me oleme, kuidas oleme ja mida mõtleme, aga kindlasti on kõige efektiivsem, kui inimesed ise koha peal seda näevad. Ja õnneks me oleme õnnistatud ka hea ilmaga, viimased neli päeva on olnud selliseks visiidiks ideaalsed," rääkis Kolga.

Kolga sõnul ei ole Eesti uue valitsuse suhtes maailma meedias tehtud negatiivne kajastus seni kampaaniatööd häirinud. "Vähemalt praegusel hetkel ei ole see selle visiidi käigus reflekteerunud ja ta ei ole ka reflekteerunud laiemalt ÜRO-s. Nii, et see ei paista praegusel hetkel olevat kõige suurem probleem," märkis Kolga.

Eesti seadis oma kandidatuuri saada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021 üles juba 2005. aastal, kuid kampaania aktiivset faasi alustas 2017. aasta juulis.

Julgeolekunõukogus on 15 riiki, kellest viis on vetoõigusega alalised liikmed - USA, Venemaa, Hiina, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Kümme ülejäänud riiki valitakse kaheaastaseks perioodiks, igal aastal vahetuvad neist pooled ehk viis riiki.

ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta riikidele täitmiseks kohustuslikke otsuseid.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: