Bahovski on öelnud, et seoses ÜRO ränderaamistikuga tekkinud kriisi tõttu võib Eesti jääda ilma kohast ÜRO julgeolekunõukogus.

"Ma arvan, jah, et igal juhul saadab see väga negatiivse signaali neile riikidele, kes hääletavad Eesti koha üle julgeolekunõukogus. Mul pole prohvetipabereid, alati võib loota ja oodata, et läheb teistpidi ja Eesti saab selle koha, aga väga tõenäoline on, et ei saa," rääkis Bahovski "Välisilmale" antud intervjuus.

Bahovski on kritiseerinud ka seda, et Eesti üldse jahib ÜRO julgeolekunõukogu kohta.

"Mul olid kahtlused, et me oleme julgeolekunõukogus eeldatavasti - kui me sinna saame - kaks aastat, aga me võime sealt endale kaasa saada mingisugused igavesed vaenud ja tülid ja mingisugused vaenlased, keda me peame taluma ka edaspidi, mis võib-olla ei ole hea," põhjendas ta.

Bahovski sõnul ei osanud ta kritiseerimise kõrvalt üldse oodata, et kogu ÜRO teema võib tekitada ka sisepoliitilise kriisi. Tema sõnul võib selline asi juhtuda ka tulevikus julgeolekunõukogus.

"Ei ole välistatud, et see juhtub ka edaspidi, et mingisugune keeruline dokument satub jälle valitsuse töölauale ja valitsus läheb jälle lõhki. Ei saa seda sugugi välistada, sest neid delikaatseid teemasid julgeolekunõukogus on ju kogu aeg - Palestiina, Iisrael, Lähis-Ida jne," rääkis Bahovski.

Tema hinnangul ei ole Eestil ÜRO julgeolekunõukokku saamise korral vaja muretseda selle pärast, et meil ei oleks pädevaid diplomaate ja eksperte, vaid põhiline probleem ongi valitsuses.

"Probleem on jälle valitsus. Kui me peame ütlema kas "ei" või "jah" mingis küsimuses, siis kui valitsus ei suuda otsustada, kui valitsus läheb lõhki, mis siis juhtub? Me praegu näeme ju ka, et ränderaamistik, millest tegelikult president on rääkinud ju sügisel, mis dokumendina võeti vastu suvel, seda seisukohta ei ole kujundatud praeguseni ja nüüd läheb see küsimus parlamenti," kommenteeris ta.

Kolga: erimeelsused ränderaamistiku ümber pole veel probleeme toonud

Eesti endine saadik ÜRO juures, praegune ÜRO julgeolekunõukogu kampaania erivolitustega diplomaatiline esindaja Margus Kolga ütles "Välisilmale", et Eestis seoses ÜRO ränderaamistikuga tekkinud erimeelsused pole tema kampaaniatööd mõjutama hakanud.

"Praegusel hetkel küll minu reisil ei ole see küsimus kuskilt veel vastu peegeldunud. Kas ta peegelduma hakkab, eks seda on näha. Kuid tegelikult nende küsimuste mõju saame me lõpuks ikkagi teada valimispäeval," ütles ta.

ÜRO julgeolekunõukogu ajutine koht tugevdaks Kolga sõnul Eesti julgeolekut.

"Paratamatult kõik julgeolekuküsimused, mis maailmas toimuvad, kõik suuremad julgeolekuküsimused lähevad julgeolekunõukokku arutelu alla ja meie jaoks on hea, kui meil on olemas need oskused ja teadmised, kuidas neid asju julgeolekunõukogus arutatakse. Kõige paremini me need oskused ja teadmised saame siis, kui me ise julgeolekunõukogus sees oleme," rääkis ta.

Kolga selgitas, et valitsus on ÜRO julgeolekunõukogu kampaania jaoks eraldanud viimasel kahel aastal pool miljonit eurot. Sellest enamik ehk umbes kaks kolmandikku on läinud personalikuludeks, ülejäänu kampaaniategevustele. Ka töötundide hulk on suur, sest kampaaniaga on seotud nii kampaaniameeskond kui ka Eesti riigijuhid.