Riik hakkab jagama toetust päikesest elektri tootmiseks ({{commentsTotal}})

Riik hakkab jagama toetust päikesest elektri tootmiseks ning loodab, et Eestisse tuleb seeläbi juurde 100 kuni 150 väiksemat päikeseparki.

Eesti ei ole ilmselgelt maailma parim riik päikesejaamade ehitamiseks. Novembrist kuni veebruarini seisavad päikesepaneelid üldiselt niisama, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kaks ja pool aastat tagasi otsustas Pärnu Terivse spaa paigutada hoonele päikesepaneelid, investeerides 49 000 eurot. Seni ei ole spaal ilma osas õnne olnud.

"Nüüd, kui ma tänase päeva seisuga vaatan, et 8000 eurot oleme jõudnud tagasi teenida. Ei ole kümne aasta graafikus hetkel. Aga me saame aru, et Eestis on aastad erinevad ja ei ütle nüüd kohe, et asi on lootusetu. Kindlasti on meil ka päikeselisi suvesid Eestis tulemas, et ei jää nii, nagu oli see suvi," selgitas Tervise spaa juht Jaan Ratnik.

Elektrilevi võrgus on tänase seisuga 900 väiksemat päikesejaama, mille võimsus on alla 200 kilovati.

Majandusministeerium loodab, et toetuse abil lisandub neid veel 100-150. Kokku jagab ministeerium laiali 1,4 miljonit eurot ning see on suunatud just väiksematele tootjatele. Lisaks ettevõtetele ka korteriühistud, vallamajad, haiglad.

Majandusministeerium toonitab, et pimedatele kuudele vaatamata tasub Eestis siiski päikepaneelidesse investeerida.

"Üldjuhul see sõltub väga kuust. On näiteid, et märts on sama hea kui kesksuvi. Üldjuhul see päikesepaneeli soetamine tasub ära, kui riik toetab, kuskil 7-9 aasta jooksul. Muidu oleks kolmandiku võrra kauem," rääkis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo.

Ministeeriumi kavandatavat toetust ei saa küsida Tallinna ja Tartu ettevõtted. "Tegelikult me tahame soodustada - ütleme täiesti välja - ettevõtluse arengut väljaspool suurlinnu ka. See on väga teadlik poliitika. Me soovime, et oleks midagigi, mis kergendaks seda otsust, et väljaspool suurlinnu ka töökohti loodaks, aga hooldekodud ja haiglad lähevad kõikjal Eestis sisse," lausus minister.

Palo kinnitas, et kui toetus võetakse hästi vastu, võib selle maksmine jätkuda ka tulevikus.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: