Üle-euroopalised uuringud näitavad, et seksuaalset ahistamist on vähemalt korra elus kogenud iga teine naine. Iga kümnes naine on aga kogenud mingis vormis seksuaalset vägivalda.

Psühholoog Aleksander Pulveri sõnul tuleks seksuaalse ahistamisena mõista lisaks füüsilisele käperdamisele ka näiteks kahemõttelisi nalju või seksuaalsetel teemadel rääkimist vastu kuulaja tahtmist.

Samas möönis püshholoog, et "ei" interpreteerimine võib meestel ja naistel erineda, mõned mehed tõlgendavad naiste "ei" siiski nõusolekuks.

Kõik taandub sellele, kellele kuulub inimese keha. Pulveri sõnul on levinud mentaliteet „kui keegi minust sõltub, kuulub ka tema keha mulle”, mis väljendub eeskätt töistes võimusuhetes. Ülemusel tekib alluva suhtes omanditunne, mistõttu ta arvab, et võib teda soovi korral ka puudutada või muud moodi ahistada.

"Kus on võimuga tegemist, seal on ka seksuaalse ahistamise juhtumid, sest sellega väljendatakse oma võimupositsiooni," ütles Pulver.

Indikaatoriks on olukorrad, kus inimene on kohas või situatsioonis, millest ta ei saa lahkuda. Näiteks on sõltuv oma tööst, nii et ta peab ahistavat olukorda taluma.

„Talumatus on see, mis määrab ära selle, kas on probleem või ei,” võttis Pulver kokku ahistamise olemuse.

Ka Tartu Ülikooli sotsioloog Katri Lamesoo kinnitas, et seksuaalne ahistamine väljendab võimusuhteid, mistõttu peab ta õigemaks nimetada seda hoopis soolisteks võimusuheteks või sooliseks ahistamiseks, eriti töökohal toimuva ahistamise korral.

„Asja tuum ei ole seksuaalsuses, asja tuum on võimusuhetes,” sõnastas Lamesoo, selgitades, et võimupositsioonil olija kasutab ahistamist teise poole alandamiseks ja alavääristamiseks.

"Suud puhtaks" jälgis ka vaatajate arvamusi Twitteris. #suudpuhtaks Tweets