Tänavu on Vahemere ületanud umbes 150 000 migranti, kuid Itaalias maabunud rändlaste arv on eelmise aastaga võrreldes langenud 30 protsenti, juulist alates on migrantide arv kukkunud 69 protsenti, teatas Itaalia siseministeerium sel nädalal.

Lisaks Liibüa ja Itaalia vahel sõlmitud rändeleppele, mille alusel Liibüa ühtsusvalitsuse (GNA) rannavalve ei lase inimsmugeldajate paatidel rannikult lahkuda ja sunnib lahkunud alused rannikule tagasi pöörduma, on Itaaliasse jõudvate migrantide arv langenud ka asjaolu tõttu, et paljud neist otsivad Euroopasse pääsemiseks uusi teid.

Hispaaniasse saabuvate migrantide arv on 12 kuu taguse ajaga rohkem kui kolmekordistunud ning tänavu on saabunud riiki 14 000 migranti.

Itaalia sõlmis rändetulva peatamiseks juuni lõpus Liibüa võimude, hõimujuhtide ja Liibüa allikate sõnul ka inimkaubitsejatega kokkuleppe. Rooma eitab kokkulepet inimsmugeldajatega.

ÜRO põgenikeagentuur teatas läinud kuul, et avastas ja päästis Liibüa rannikulinnas Sabrathas ja selle ümbruses inimakaubitsejate poolt kohutavates tingimustes hoitud 14 500 migranti. Arvatakse, et piirkonnas hoitakse endiselt kinni umbes 6000 migranti.

Itaalia on Euroopa Liidu toetusel andnud väljaõpet Liibüa rannavalvele eesmärgiga aidata neil nii oma territoriaalvetes kui ka kaugemal paadipõgenikke kinni püüda.

Inimõigus- ja abiorganisatsioonid taunivad merele jõudnud migrantide Liibüasse tagasisaatmist.

Liibüast saabujate vähenemine ei märgi aga Itaalia rändekriisi lõppu. Tuneesiast riiki saabuvate migrantide arv on tänavu kolmekordistunud, Alžeeriast saabujate arv on kahekordistunud ning Türgist saabunute arv tõusnud 63 protsenti.

Itaalial on raskusi uute saabujate vastuvõtmisega. Olukorras, kus vastuvõtukeskused on üle rahvastatud, on riigile esitatud asüülitaotluste arv kasvanud 2015. aasta 84 000 taotluselt 2016. aastal 123 000 taotlusele. Tänavu on Roomalt asüüli palunud üle 106 000 inimese.

Mikser: Eesti firmad on varsti valmis panustama Liibüa piiriseiresse

Eesti ettevõtted on lähitulevikus valmis panustama Liibüa lõunapiiri elektroonilisse seiresse, ütles Eesti välisminister Sven Mikser kolmapäeval.

Mikseri sõnul on Eesti panustanud Liibüa olukorra parandamisse osalusega Euroopa Liidu operatsioonis Sophia, mis üritab takistada inimsmugeldajate tegevust, lõhkuda nende ärimudelit ning ennetada Liibüast Euroopasse tulevate paadipõgenike hukkumist Vahemerel.

"Lisaks on Eesti panustanud üsna märkimisväärselt EL-i usaldusfondidesse, mille eesmärk on muu hulgas leida lahendus rändekriisile. Üsna märkimisväärne osa meie arengukoostöö püüdlustest oli selle eesmärgiga," lausus Mikser pressikonverentsil Liibüa välisministri Mohamed Taha Syalaga.

"Need on asjad mida oleme seni teinud. Kaalume ka viise panustada Euroopa Liidu piiriabimissiooni (EUBAM) Liibüas, millele anti ülesanne luua võimekusi ning arendada Liibüa enda võimeid regionaalse julgeoleku, piirihalduse ja -kontrolli vallas. See tähendab väljaõppe andmist ja oskusteabe jagamist, et ehitada üles Liibüa võimekused nendes valdkondades. See on üks kõige tähendusrikkamaid viise, kuidas nii Eesti kui ka EL üldiselt saavad panustada."

Lisaks soovib Liibüa Eesti eriteavet, näiteks digi- ja isiku tõendamise valdkonnas, lisas Mikser ning tõi esile ka hõredalt asustatud Liibüa lõunapiiri.

"See on piir, mis peab lähitulevikus märkimisväärselt tuginema elektroonilisele seirele, mitte mehitatud piirikontrollile. Meil on Eestis oskusteavet ja ettevõtteid, kes on minu hinnangul võimelised lähitulevikus ka sellesse panustama," lausus Mikser.