Itaalia loodab ajaloolist pöördepunkti rändekriisis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Itaalia siseminister Marco Minniti (vasakul) ja peaminister Paolo Gentiloni.
Itaalia siseminister Marco Minniti (vasakul) ja peaminister Paolo Gentiloni. Autor/allikas: Sipa/Scanpix

Itaalia võimud loodavad 2017. aastast pöördepunkti riigi toimetulekus kaootilise põgenikevooluga.

Itaalia peaminister Paolo Gentiloni nimetas varem sel nädalal pöördeliseks Itaalia "ajaloolist üleminekut kurjategijate kontrollitud sisserändelt seaduslikule ja turvalisele migratsioonile".

Kuigi sel aastal võttis ohtliku teekonna üle Vahemere ette ligi 119 000 migranti, on seda siiski umbes kolmandik vähem kui mullu. Ning aasta lõpu olukord erineb märksa esimese poolaasta omast.

Jaanuarist juunini kasvas Itaaliasse meritsi saabunud migrantide arv ligi 20 protsendi võrra ning asüülitaotluste hulk tõusis plahvatuslikult, kui naaberriigid Prantsusmaa, Šveits ja Austria oma piirid sulgesid.

Üksnes juuni kolme viimase päevaga maabus Itaalia rannikul kokku 10 400 migranti.

Tuleva aasta märtsis seisavad Itaalias ees parlamendivalimised, kus sisserändest tõotab kujuneda üks võtmeküsimusi.

Itaalia on püüdnud muuta migrantide kohtlemist oma pinnal, pöörates rohkem tähelepanu väikeste vastuvõtukeskuste rajamisele, kus uued saabujad jalad alla saaksid.

Siiski virelevad tuhanded asüülitaotlejad endiselt suurtes varjupaikades, kus kasvab vastastikune usaldamatus neid ümbritsevate kogukondadega.

Kuid kõik hakkas muutuma alates juulist, kui Liibüast kipakatel paatidel teele asuvate migrantide arv järsult langes. Viimase kuue kuu jooksul on Itaaliasse meritsi saabujate arv kahanenud mullu sama perioodiga võrreldes 70 protsendi võrra.

Languse põhjustena nähakse vastuolulist kombinatsiooni mõjuvõimsate sissirühmituste abist ja Liibüa merepiirivalve võimekuse tugevdamisest, milles Itaalial on olnud juhtroll.

On astutud ka samme Liibüa lõunapiiride tugevdamiseks, otse Liibüast repatrieerimise kiirendamiseks ja rakendatud meetmeid piiramaks migrantide voolu Sahara-tagusest Aafrikast läbi transiitriikide, nagu Niger ja Sudaan.

See kõik näib olevat andnud tulemusi ning Liibüa mereväe andmeil on 2017. aastal päästetud või tabatud ühtekokku 80 000 migranti.

Ent selle kõrval on hulgaliselt teateid juhtumitest, kus meeleheitel migrandid hüppavad üle parda, et vältida tagasisaatmist kaoses Liibüasse.

Liibüa võimude tabatud või päästetud migrante hoitase tavaliselt kinnipidamiskeskustes, kus elutingimused on armetud.

Üleilmset jahmatust põhjustas novembris CNN-i telereportaaž aafriklastest, keda Liibüas orjadeks müüdi.

Inimõigusrühmitus Amnesty International süüdistas Roomat ja teisi EL-i valitsusi teadlikus kaassüüs immigrantidele osaks saaval tagakiusamisel Liibüas.

Amnesty on hoiatanud õiguslike sammudega Rooma ja teiste EL-i valitsuste suhtes seoses ühenduse poliitikaga, mille raames on aidatud Tripolil takistada migrante Euroopasse reisimast.

Itaalia on jätkanud kontakte Liibüaga, et rakendada uusi meetmeid oma rändepoliitikas. Koostöös ÜRO põgenikeorganisatsiooni UNCHR ja Rahvusvahelise Rändeorganisatsiooniga IOM soovitakse ellu viia programmi majanduspõgenike kodumaale tagasi saatmiseks ja haavatavate inimeste turvaliseks üleviimiseks.

Repatrieerimiste arv on 2016. aasta 1200-lt kasvanud 2017. aastal enam kui 19 000-ni.

Samas sai Itaaliast esimene riik, mis võttis vastu otse Liibüast startinud lennuki 162 Etioopiast, Somaaliast ja Jeemenist pärit põgenikuga. Nende hulgas olid üksikemad, saatjateta lapsed ja puudega inimesed. Tegemist oli esimese korraga, kui ÜRO põgenikeagentuur (UNHCR) paigutas põgenikke ja migrante ümber otse Euroopasse.

Itaalia siseministri Marco Minniti sõnul võidakse 2018. aastal neid humanitaakoridore kasutades Euroopasse tuua kuni 10 000 põgenikku.

"On olemas usaldusväärne tee, mida saame kasutada. Me ei tee nägu, et probleemi ei eksisteeri, vaid püüame pigem lahendada olukorra inimlikult ja turvaliselt nii Itaalia kodanike kui migrantide suhtes," lausus sel nädalal Gentiloni.

Neist abinõudest hoolimata on migrantide teekond Euroopasse endiselt ohtlik. IOM-i andmeil on sel aastal Vahemerel hukkunud või kadunuks jäänud vähemalt 2833 meest, naist ja last, 2016. aastal oli see arv 4581 ehk üsna stabiilselt tasemel üks igast 40 pürgijast.

Liibüa on juba kaua olnud transiitmaaks migrantidele, kes Euroopas paremat elu otsivad, kuid inimkaubitsejad on riigis valitsevas kaoses pannud püsti tulutoova äri.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: