Peeter-Pauli katedraalis oli kolmapäeval varahommikune kõikide pühakute suurpüha missa. Pühakutepäev on katoliku kirikus üks vanemaid pühasid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keegi ei teagi päris täpselt, kui palju katoliku kirikus pühakuid võiks olla. Kui lugeda kokku ametlikult kirja pandud õndsad, pühakud ja märtrid, siis on see hulk üle 5000. Lihtsam on lugeda kokku pühakud, keda on kujutatud katedraali vitraažidel - siis neid on 15 ja liskas veel üks peaingel.

Eesti katoliiklastel võib aga mõne aja pärast olla päris oma pühak, aga see võtab aega.

"Eduard Profittlichi, Eesti esimese reformatsioonijärgse piiskopi kanoniseerimisprotsess on tõesti algatatud," kinnitas katoliku kiriku pressiesindaja Marge-Marie Paas.

Praegu on aeg, kus jagub sündmusi peaaegu igale maitsele. Teisipäeva hilisõhtul liikus Tallinna vanalinnas üsna kirev seltskond, tähistades kõrvitsapüha ehk halloweeni. Kaudselt on ka see pühakute päevaga seotud. Halloween on pärit keldi kultuurist.

"Keldid austasid esivanemaid ja olid erinevad kultused selle austamiseks. Ja kui iiralsed läksid Ameerikasse, nad võtsid oma kombed ja traditsioonid kaasa," rääkis Paas.

Neljapäeval aga tähistame hingedepäeva ning pühakute päev ja hingede päev on omavahel juba otsesemalt seotud. Eduard Profittlichile kuulunud raamatute uurimine tõi omamoodi üllatuse - kui "Aktuaalne kaamera" avas filmimiseks täiesti juhuslikust kohast Profittlichile kuulunud missaraamatu, oli kaamera ees lehekülg pühakute päevast.