"Me peame tegutsema kiiresti. Ja loodetavasti tegutseb Hiina selle probleemi lahendamiseks kiiremini ja tõhusamalt kui keegi teine," ütles Trump Pekingis Hiina presidendi Xi Jinpingiga kohtudes.

Trump tänas Xid Põhja-Koreaga kaubavahetuse piiramise ja pangandussidemete katkestamise eest, kuid kannustas meetmetega edasi minema.

"Hiina saab lahendada selle probleemi lihtsalt ja kiiresti, ning ma kutsun Hiinat ja teie suurepärast presidenti selleks kõvasti tööd tegema," sõnas USA riigipea. "Ma tean teie presidendist ühte: kui ta selle tõsiselt ette võtab, saab see korda. Selles pole mingit kahtlust."

Trump, kes peaks kohtuma nädalavahetusel Vietnamis APEC-i tippkohtumisel ka Vene presidendi Vladimir Putiniga, kutsus Moskvat appi, sest ka sel on Põhja-Koreaga majandussuhted.

USA ja Hiina president usuvad Põhja-Korea kriisi lahendamisse

Trump ja tema ametivend Xi väljendasid varem neljapäeval lootust, et Põhja-Korea kriisi on võimalik lahendada.

"Meie kohtumine täna hommikul oli suurepärane, arutades Põhja-Koread, ja ma tõesti usun, et sellele (kriisile) on lahendus, nagu ka teie usute," ütles Trump Xile.

Trump küll ei laiendanud oma mõtet, kuid on tõenäoline, et ta avaldab Hiina liidrile survet piirata kaubavahetust suurriigi ja Põhja-Korea vahel, mille majanduslik heaolu sõltub suurel määral maailma suuruselt teise majandusega riigi otsustest.

Korduvalt ÜRO-d ja Põhja-Koread läbirääkimistelaua taha kutsunud Xi ütles Trumpile, et kaks suurriiki peaksid tugevdama omavahelist kommunikatsiooni ja koordineerima tegevusi olulistes rahvusvahelistes ja piirkondlikes küsimustes, nagu seda on Korea poolsaare kriis ja Afganistani küsimus.

USA president kiitis Xid, kellega ta esmakordselt kohtus Floridas aprillis, ja väljendas "sooje tundeid" tema suhtes.

"Nagu me ütlesime, meie vahel on väga hea keemia ja ma leian, et me saadame korda suuri asju nii Hiina kui Ühendriikide jaoks," ütles Trump.

Esimesena pressikonverentsil kõnelnud Xi ütles Trumpile, et Hiina ja USA vaheline koostöö on ainus korrektne valik ja vaid selline olukord, millest mõlemad osapooled võidavad, võib viia parema tulevikuni.

"Hetkel on Hiina-USA suhted uues ajaloolises alguspunktis. Hiina on valmis tegema koostööd Ühendriikidega, et austada teineteist, pakkuda vastastikust kasu, keskenduda koostööle, (ning) hallata ja kontrollida erinevusi," sõnas Xi.

Xi: kahepoolsete kõige olulisemaks teemaks on Taiwan

Hiina president Xi ütles oma kolleegile Trumpile ka seda, et Hiina-USA suhete kõige olulisemaks ja tundlikumaks teemaks on Taiwan.

Pekingit ärritas tugevalt see, et Trump justkui rikkus seniste kahepoolsete suhete põhimõtteid, kui ta võttis vastu ametliku õnnitluskõne Taiwani presidendilt Tsai Ing-wenilt. Samuti on USA lubanud Tsail läbi oma lennujaamade reisida.

Hiina Rahvavabariik peab Taiwani oma separatistlikuks provintsiks ja ei ole kunagi välistanud võimalust, et võib selle küsimuse lahendada ka jõumeetoditega. Samuti on Hiina rakendanud diplomaatilisi meetmeid nende riikide vastu, kes Taiwaniga liiga lähedastes suhetes on. Kuigi USA ei oma Taiwaniga ametlikke diplomaatilisi suhteid ning on seega lähtunud nn ühe Hiina poliitikast, siis on Washington samal ajal enda seaduste alusel kohustatud Taiwanile ehk Hiina Vabariigile sõjaliselt appi tulema. Samuti on USA Taiwani peamiseks relvastusetarnijaks.

Kuigi Xi ja Trump avalikult Taiwani teemat ajakirjanike ees ei puudutanud, teavitas Hiina välisministeerium sellest teema kohta põhjalikult.

Pressiteate kohaselt avaldas Xi lootust, et USA jätkab kindlalt ühe Hiina printsiibi järgimist ning hoidub asjadest, mis võivad laiemaid Hiina-USA suhteid kahjustada.

Pekingi jaoks on Taiwani president Tsai üheks ebamugavamaks poliitikuks, sest viimane on kaalunud mitmest oma eelkäijast erinevalt rohkem võimalust kuulutada välja Taiwani iseseisvus.

1949. aastal said 1911. aastal välja kuulutatud Hiina Vabariigi väed mandril kommunistidelt lüüa ja valitsus evakueerus Taiwanile. Seega on suurem osa Taiwani juhtkonnast seni käsitlenud end sarnaselt Pekingile kogu Hiina esindajana, kusjuures 1971. aastani esindas Hiinat ÜRO-s Taiwanil asuva Hiina Vabariik.

Hiina ametliku uudisteagentuuri Xinhua teatel oli Trump öelnud Xile, et Ameerika Ühendriigid lähtuvad praegu ja edaspidi nn ühe Hiina poliitikast.

Lisaks teatas Hiina välisministeerium neljapäeval, et Xi ja Trump avaldasid koos toetust sellele, et Lõuna-Hiina merel valitseks rahu ja stabiilsus.

Tillerson: Põhja-Korea asjus pole erimeelsusi, USA seisukoht Lõuna-Hiina mere teemal pole muutunud

Samuti Pekingis viibiv USA välisminister Rex Tillerson ütles neljapäeval, et Põhja-Korea teemal pole Trumpi ja Xi vahel erimeelsusi, vahendas Reuters.

Välisministri sõnul oli Xi andnud oma USA kolleegile ülevaate meetmetest, mille abil Peking Pyongyangi survestab.

"Kumbki riigijuht ei lepi tuumarelva omava Põhja-Koreaga," rõhutas Tillerson.

Lõuna-Hiina mere asjus oli riigipeade vahel "otsekohene mõttevahetus", jätkas välisminister.

"Meil oli otsekohene mõttevahetus siin Hiinas seoses mere julgeolekut ja Lõuna-Hiina merd puudutavate küsimustega. USA seisukoht ei ole muutunud," märkis Tillerson.

"Me nõuame vaba mereliikluse tagamist, et territoriaalsed taotlused oleksid kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning et taotlejad peaksid peatama objektide ehitamise ja militariseerimise selleks, et eduka diplomaatia võimalused maksimumini viia," selgitas USA välisminister. 

USA merevägi korraldab kolme lennukikandja grupi ühisõppuse

USA merevägi teatas kolmapäeval, et korraldab sel nädalavahetusel Vaikse ookeani lääneosas kolme lennukikandja löögigrupi ühisõppuse.

Manöövrid algavad laupäeval ja kestavad teisipäevani. Tegemist on USA mereväe esimese kolme lennukikandja ühisõppusega Vaikse ookeani lääneosas alates 2007. aastast.

Õppus korraldatakse ajal, mil USA president Donald Trump on ringsõidul Aasias. Trump alustas oma ringsõitu Jaapanis ja viibib praegu Hiinast. Tal on veel kavas külastada Vietnami ja Filipiine.

Õppusest teada andnud USA 7. laevastik ei täpsustanud, millises Vaikse ookeani lääneosa piirkonnas koos tegutsetakse, kuid ametnikud ütlesid hiljuti, et eesmärgiks on demonstreerida USA kindlameelsust koos oma liitlaste Jaapani ja Lõuna-Koreaga praeguses kriisis Põhja-Koreaga.

"Mitme lennukikandja löögigrupi (ühis)operatsioonid on väga keerulised ning see õppus Vaikse ookeani lääneosas on tugev kinnitus USA Vaikse ookeani laevastiku unikaalsest võimekusest ja raudkindlast panustamisest regiooni julgeolekusse ja stabiilsusesse," ütles Vaikse ookeani laevastiku komandör admiral Scott Swift.

Ühisõppusest võtavad osa lennukikandja Ronald Reagan, mis baseerub Jaapanis, Theodore Roosevelt, mis baseerub San Diegos, ning Nimitz, mis baseerub Kitsapi mereväebaasis Washingtoni osariigis Bremertonis.

USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Joseph Dunford ütles oktoobri lõpus Hawaiil ajakirjanikele, enne kui õppuse aeg teatavaks tehti, et kolme lennukikandja ühine tegutsemine ei ole suunatud Põhja-Korea vastu.

Nende kogunemine piirkonnas on "rutiinne demonstratsioon meie panustamisest piirkonda", ütles ta.