Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Mitmekümne tuhande euro eest konkursse – ühendvallad otsivad omale uut nägu

Vähemalt 37 omavalitsust otsib endale uut vappi ja lippu. Mitmed on korraldanud kuni 5000€ auhinnafondiga konkursid. Osa KOVidest aga esitab tellimuse heraldikameistritele.
Vähemalt 37 omavalitsust otsib endale uut vappi ja lippu. Mitmed on korraldanud kuni 5000€ auhinnafondiga konkursid. Osa KOVidest aga esitab tellimuse heraldikameistritele. Autor/allikas: ERR

Ühes kohalike valimiste lõpuga jõustusid haldusreformiga paika pandud uued vallapiirid ja sellega samaaegselt kaotasid kehtivuse hulk valdade vappe ja lippe. Pea nelikümmend valda otsivad endale nüüd uut visuaalset identiteeti, kusjuures uue sümboolika leidmise eest on välja pandud magusad võidusummad: suuremad auhinnafondid küündivad 5000 euroni.

Eestis on on vaid loetud arv inimesi, kes heraldikat ehk vapiteadust läbi ja lõhki nii teoorias kui ka praktikas tunnevad. Hiljuti, septembris lahkus meie seast neist spetsialistidest üks, Tiit Saare. Teeneliste heraldikute hulka saab seega lugeda veel vaid Ivo Manfred Rebast ja Priit Herodest. Viimane on kujundanud paljude Eesti omavalitsuste ja riigiasutuste sümboolika.

Kuigi esialgu võis arvata, et ühendvaldadele uue sümboolika leidmise küsimus toob terve hulga inimesi Herodese ukse taha, siis tegelikult nii ei ole. "Vapinduse asjatundja ei ole nagu moedisainer presidendi vastuvõtu eel," selgitas Herodes. Temalt keegi oma ühinenud omavalitsusele vappi ja lippu veel tellima pole tulnud.

Samas pole Herodes konkurssidelt päris eemale jäänud. "Mina isiklikult olen osalenud vaid kahel sellise ühendvalla sümboolikakonkursil, kus olen tundnud tolle paikkonnaga tugevamat isiklikku sidet." Nende ühendvaldade nimesid ta aga avaldada ei tahtnud.

Siiski, Saaremaa valla veebilehelt leiab uudise, et just sealse sümboolikakonkursi Herodes oma tööga "Vöta või jäta" (allpool) ka võitis.


Saaremaa uue valla sümboolikakonkursi võidutöö "Vöta või jäta". Autor: Priit Herodes/kuvatõmmis

Lipu ja vapi kujundust selgitatakse järgmiselt. Muinaslaev on Saaremaa peamine heraldiline sümbol, esitab saarlaste iidset merekultuuri ja rahvastevahelist suhtlemist. Sabatäht purjel tähistab Saaremaale ajaloos ja legendides tuntust toonud Kaali meteoriiti. Sinine värvus on mere, usu, hea tahte ja sõpruse tunnusvärv; hõbedane sümboliseerib tarkust, ustavust, siirust ja hingepuhtust – samuti Saaremaa paest pinnast; kuldkollane värvus vallalipu keskosal märgib valgust, tõde, õnne ja edukust.


Peamine küsimus uue visuaalse identiteedi leidmisel on Herodese sõnul see, kuivõrd lihtne on leida sümboolikat, mis vastaks mitte ainult heraldikareeglitele, vaid ka ühinenud valdade ootustele ja soovidele.

"Omavalitsuse vapp ja lipp peaksid olema kohaliku identiteedi kandjad, omavalitsuse elanikke ühendavad ja innustavad sümbolid. Aga kui kerge on leida uute ühinenud – osalt sundliidetud – omavalitsuste kõigile mõistetavat ja vastuvõetavat ühisidentiteeti?" küsis Herodes.

Kuigi tervet hulka valdasid uue sümboolika leidmise teema üldse ei puudutagi – nende koosseis ei muutunud või muutus mõne osa lahkumise näol – on teine hulk valdasid, kelle jaoks uue ühise sümboolika leidmine on pärast võimuliidu paikasaamist järgmine sümboolne samm selle suunas, et ühiselt edasi minna.

Uutel ühendvaldadel on võimalik see küsimus lahendada mitmel viisil:

a) leida uus sümboolika avaliku konkursi käigus;

b) tellida uus sümboolika mõnelt firmalt;

c) jääda kasutama mõne ühendvalla koosseisus oleva osavalla sümboolikat.

Ajutiselt, kuni uue sümboolika leidmiseni kasutavad kõik sellised ühendvallad mõnda olemasolevat sümboolikat. Umbes kuusteist valda on otsustanud mõne osavalla sümboolikat ka püsivalt kasutama hakata. Näiteks Narva-Jõesuu linn kasutab edaspidi oma sümboolikana senise Narva-Jõesuu linna lippu ja Vaivara valla vappi.

Omavalitsustele on siiski soovitatud oma sümbolite leidmiseks korraldada konkurss. Ühinemislepingutest nähtub, et 37 uut omavalitsust ongi leppinud kokku korraldada uue omavalitsuse sümboli leidmiseks konkurss.

"Konkursi tingimustes on tavaliselt loetletud kõik põhilised heraldikareeglid, aga kuivõrd osalejad neid mõistavad ja järgivad, on iseasi," märkis Herodes. "Juhendmaterjali heraldiliste sümbolite loomiseks on levitatud piisavalt, põhireeglid on kirjas ka omavalitsuste konkursijuhendites. Kui neid järgida, peaks vähemalt korrektne tulemus olema garanteeritud."

Praegusel ajal viibib enamikes valdades konkursside väljakuulutamine seetõttu, et valla uut põhimäärust pole veel kinnitatud. Mõned vallad pole sellele veel isegi mõelnud, sest tegelevad endiselt sundliidetu staatusega kaasnevate muude küsimustega.

Sellegipoolest on mitmed vallad jõudnud konkursid ära korraldada ja esitanud oma kavandid ka riigikantseleile kooskõlastamiseks (allpool). Mõned vallad on märkinud, et kuulutaksid hea meelega rahvahääletuse või ka lõpliku võidutöö välja, kuid riigikantseleist viibima jäänud vastus ei luba neil seda veel teha.

Kastre uue valla vapi kavandid. Allikas: Kastre valla infoleht/kuvatõmmis

Valdade seas on ka neid, kes on pidanud oma konkursi nurjunuks lugema juba enne kavandite riigikantseleile esitamist. Üks selline vald on Häädemeeste vald. "Komisjon otsustas teha uuele vallavolikogule ettepaneku valida olemasoleva kahe valla sümboolika vahel nii, et ühelt vallalt võtta lipp ja teiselt vapp," ütles Häädemeeste vallasekretär Külliki Kiiver ERR-ile.

Aga ka Kehtna valla konkurss ei õnnestunud, sest komisjon ei leidnud ühtegi heraldikareeglitele vastavat ja sobiva blasoneeringu ehk vapikirjeldusega varustatud kavandit.

"Ilmselt tehakse uus konkurss, aga seni kehtib Imavere sümboolika. Praegu sellega ei tegeleta, sest enne vaja uus juhtkond paika panna," selgitas Kehtna vallavalitsus nädala eest. Olgugi, et konkurss nurjus, jagati kolmele parimale kavandile välja sümboolsed preemiad kogusummas 125 eurot.

Omavalitsussümbolite kujundamise nõuded on kehtestanud riigikogu. Nende nõuete täitmist aitab tagada riigikantselei, kelle käest küsitakse enne sümboli kehtestamist arvamust, kas väljavalitud vapp ja lipp vastavad seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas heraldikanõuetele. Kui riigikantselei arvamus on positiivne, siis saab kohaliku omavalitsuse volikogu uue lipu ja vapi lõplikult kinnitada.

"Heakskiiduta jäävad lipu- ja vapikavandid, mis ei vasta heraldikanõuetele ning mis on äravahetamiseni sarnased mõne teise omavalitsuse lipu või vapiga, samuti muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga," selgitas riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed olukordi, mil kantseleis kavandeid heaks kiita ei saa.

Riigikantselei on omavalitsustele välja pakkunud ka eelneva konsulteerimise võimaluse. Näiteks on omavalitsuse hindamiskomisjonil võimalik saata riigikantselei ekspertkomisjonile ülevaatamiseks mõistlik arv sümbolikavandeid. Ekspertkomisjon annab iga kavandi kohta hinnangu ja vajaduse korral teeb ka muutmisettepanekuid. Omavalitsuse hindamiskomisjon võtab need arvesse ja selgitab seejärel välja konkursi tulemuse.

Seadus sätestab omavalitsuse vapi- ja lipukavandile identsuskeelu ja seab nõude, et vapi- ning lipukujundus peavad vastama heraldikanõuetele, et tagada toimiv visuaalne kommunikatsioon. "See tähendab, et kui me tahame sõnumi edasi anda, kuid me ei tohi või ei saa kõneleda, siis õnnestumiseks peab meie pildikeel olema eristuv, selge, arusaadav ja meeldejääv."

Üks heraldilise sümboli universaalsust tagav omapära on kindel, vaid kuuest värvusest koosnev palett. "Kusjuures ühelgi heraldilisel sümbolil ei kasutata enam kui kolme värvust korraga," ütles Uiboaed.

Heraldilised värvused on kuldne ja hõbedane, mida nimetatakse metallideks, ning sinine, punane, roheline ja must. "Heraldilised värvused on kirkad, need on valitud värvispektri keskelt ja see tagab värvuste maksimaalse eristumise üksteisest," lisas Uiboaed.

Kujundi selgust aitab tema sõnul tagada ka värvusreegli järgmine, mille kohaselt peavad metallid vahelduma värvidega. "See tähendab, et näiteks kuldse värvuse kõrval ei saa olla hõbedast, nende vahel peab olema üks värv."

Vapi kujunduses kasutatakse kilbijaotuseid ja heraldilisi kujundeid. Tähestiku tähed, numbrid ega sõnad ei ole heraldilised kujundid. Kujundid peavad olema arusaadavad ja nende paigutus reeglipärane. "Sümboli kujundus peab olema lihtne, seda ei tohi üle koormata. Kõige meeldejäävam ongi ühe põhikujundiga kilbipilt."

Uiboaed märkis, et heraldiliste sümbolite kehtestamisel on visuaalist olulisemgi hoopis sümboli kirjeldus. "Kirjeldav tekst on lakooniline ja selles kirjeldatakse eriala terminitega vaid heraldilisi kujundeid."

Ka Herodes märkis, et heraldilise sümboli loomine ei peaks algama mitte joonistamisest, vaid sümbolite valikust ja heraldilise kirjelduse koostamisest: "Sest nagu pühakirjas seisab: alguses oli sõna."

Uue sümboolika on praeguseks omale peale Saaremaa valla leidnud näiteks ka Saue vald, kes tegeles sellega juba eelmisel aastal. Võidutöö "Nelik" (paremal) autor Kaarel Vahtramäe selgitas Saue valla lehes, et püüdis sellesse põimida nii selle, et uus vald moodustub neljast osapoolest ja asub Harjumaal, aga tagada ka selle, et see kannaks edasi olemasolevaid sümboolikaelemente.

Oktoobris valis omale lipu ja vapi ka Rõuge vald. Parimaks kavandiks tunnistati rahvahääletusel töö "Vesi ja Maa" (allpool).

Riigikantselei poole on eilse seisuga pöördunud konsultatsiooni saamiseks umbes kümme ühinenud omavalitsust. Ekspertkomisjon on läbi vaadanud, andnud hinnangu ja esitanud ettepanekud umbes 80 kavandi kohta. Nagu Uiboaed ka märkis, siis arusaadavalt on ajad praegu kiired.

"Usun siiski, et suudame operatiivselt ja igapäevaselt abiks olla nii hindamiskomisjonidele sümbolikavandite konsulteerimisel kui ka disaineritele, kes küsivad täpsustusi näiteks heraldikanõuete rakendamise kohta, ja loomulikult ka lõplike kavandite kohta arvamuse andmisel."

Toimetaja: Greete Palmiste, Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: