"Suud puhtaks": tulesurmade ennetamisel on klaaslagi ees ({{commentsTotal}})

{{1510770600000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Kuigi Eestis on tules hukkunud inimeste arv viimase kümne aasta jooksul jõudsalt langenud, tõdesid "Suud puhtaks" arutelus osalenud, et langustrendi jätkamist takistavad nii sotsiaalprobleemid kui ka teatud inimeste ükskõiksus tuleohutuse ja selle tagamise suhtes.

Päästjad teevad igal aastal ligikaudu 17 000 koduvisiiti. Need külastused kannavad kahte eesmärki: ühelt poolt kontrollida tuleohutusnõuete täitmist ja teisalt nõustada ning aidata inimesi, kelle kodus on tõenäoline ohuallikas hooldamata küttesüsteemi, paigaldamata suitsuanduri või isevalmistatud elektrisõlme näol.

Tänu päästjate tegevusele on viimase kümne aasta jooksul tulesurmade arv kahanenud neljakordselt. Sellest ehk veelgi tähtsam on üldine teadlikkuse kasv. Päästeliidu nõukogu esimehe Rait Killandi meenutas, et kui tema kümmekond aastat tagasi vabatahtliku päästega alustas, siis oli normaalne näiteks kevadine kulupõletamine, kuid see tava on praeguseks saanud pigem negatiivse kuvandi. “Ennetustööga on ära tehtud väga palju,” tõdes Killandi.

Sotsiaalne seos

Puurmanni vabatahtlike juht ja Põltsamaa vallavanem Margus Möldri märkis, et tulesurmad on eelkõige seotud sotsiaalsete probleemidega. Seetõttu võib Eesti küll läheneda hoonetulekahjude langustrendis Skandinaavia riikidele, kuid tulesurmade arv jääb siiski püsima. “Meie inimesed on lihtsalt vaesemad kui Skandinaavia riikide elanikud ja neil ei ole raha, et turvalist keskkonda luua,” leidis Möldri.

Peaasjalikult pidas vallavanem silmas just vananenud küttekoldeid ja elektrisüsteeme, mille remont käib vähem kindlustatud inimestele üle jõu. Riigikogu saadik Madis Milling aga leidis, et tulesurmasid ei saa üksnes vaesusega seostada. Ta tõi näiteks, et on käinud mitte kõige jõukamas kodus, kus oli kõigist reeglitest kinni peetud.

Millingu sõnul küsimus inimese mentaliteedis ja tahtes. Poliitik märkis, et meie seas leidub inimesi, kes ei pea tuleohutusnõudeid mitte millekski. Näiteks tõi ta kodu mille omanikud loobusid suitsuandurist, sest eluruumides suitsetati pidevalt. “Mõne inimeseni lihtsalt ei olegi võimalik kohale jõuda,” lisas Milling.

Paigutatud pensionärid

Hoopis kurvema näite inimeste nihkes väärtustest tõi Lilleküla komando rühmapealik Gert Teder, kelle põhiline tööpõld on korrusmajad. Tema sõnul on linnas peamiseks probleemide allikaks saamas pensionärid, kelle lapsed on paigutanud korrusmaja korterisse elama. “Näiliselt on kõik korras. Lapsed maksavad korteri eest ja lasevad tal seal omaette olla, kuid vanainimene ei suuda või ei oska enda ohutust tagada,” selgitas Teder.

Päästja sõnul tuleb selliste juhtumite puhul tegeleda pereliikmetega, kes pealt näha hoolivad oma lähedasest, kuid sisuliselt peavad oma vanemat puuris. “Me räägime siin hoolimisest – kas me hoolime või ei hooli, kui me inimese betoonkarpi ära paigutame,” küsis Teder. Päästeameti statistika näitab, et 43 protsenti 2016. aastal tules hukkunud inimestest olid pensionärid. Neljas hukkunud pensionärist elas kolm üksi.

Uus ennetustase

Vabaerakonna esimees ja vabatahtlik merepäästja Artur Talvik märkis, et praegu on jõudnud tulesurmade ennetamisel klaaslagi ette, mistõttu on vaja viia tegevus uuele tasemele. Talviku hinnangul tuleks liikuda tsiviilkaitse-laadse mudeli suunas, kus inimestele selgitatakse, et ohutus ei alga päästjatest või vabatahtlikest, vaid eelkõige nendest endist.“Me peame ütlema inimestele, et just sina vastutad iseenda turvalisuse eest,” toonitas vabaerakondlane.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu kinnitas, et nende strateegia üks eesmärkidest on vabatahtlike päästjate liikumise laiendamine ja üldise ühiskondliku ohutuskultuuri parem koordineerimine. Seejuures lisas Tammearu, et kui tulesurmade vallas on inimeste teadlikkus tõusnud, siis on endiselt õnnetusliike, mida inimesed endale absoluutselt ei teadvusta.

Ta tõi näiteks, et kui liita mullu tule- ja veeõnnetustes hukkunud kokku, siis ei ületaks see summa inimeste arvu, kes hukkusid kodus kukkudes. Tammearu sõnas, et teadmatust saab lõhkuda vaid inimeste kodusid külastades, riske kaardistades ja nõustamistööd tehes. “Peame ennetusega näitama, et normaalne pole näiteks olukord, kus kahe- ja kuueaastane laps jäetakse kahekesi üksi koju, mille tulemusena kukub kaheaastane laps korteriaknast alla,” tõdes päästeameti juht.

 

Otseblogi:



"Suud puhtaks" proloog:

Säutsud:

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: