Õpetajatel pole tihti võimalik end koolikiusamise eest kaitsta ({{commentsTotal}})

Koolikiusamisega seoses räägitakse enamasti õpilastest, kuid kiusatava rolli võivad koolis sattuda ka õpetajad. Neljapäeval arutati teemat Tartus toimunud haridusfoorumil.

2011. aastal tehtud uuringust selgub, et umbes kolmandik Eesti õpetajatest on olnud korduva kiusamise ohvrid. Mõnel juhul on kiusajateks kaasõpetajad, enamasti aga õpilased ja lapsevanemad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ei olda hindega rahul ja siis ei jääda ainult nii-öelda neutraalseks ja tööalaseks, vaid hakatakse ka vanemate poolt kirjadega pommitama ja psühholoogilist survet avaldama, et õpetaja muudaks näiteks hinnet," selgitas Eesti haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri.

Kiusamise viise on aga teisigi, näiteks õpetaja peale karjumine, tema eest info varjamine, alusetute kuulujuttude levitamine või õpetaja solvamine.

Filosoof Mart Raukas, kes sel teemal dokumentaalfilmi teeb, on viimaste aastate jooksul külastanud sadu Eestimaa koole ja ütleb, et probleem on laiahaardeline.

"Näiteks õpetaja kogeb seda, et kui ta paneb õpilasele negatiivse hinde, siis ähvardatakse talle kuul pähe lasta. See on verbaalne vägivald," tõi Raukas näite.

"Minu praktikas üks suuremaid mässusid Tapa erikoolis, mille lahendamisel mul ka endal tuli osaleda, nägi välja selline, et hulk koolimaja aknaid ja uksi oli puruks pekstud, palju personalist oli töölt lahkunud, öövalvureid üldse ei olnud ja õpilased olid täiesti kontrollimatud," lisas ta.

Korduv kiusamine võib viia aga nii stressi kui ka läbipõlemiseni. Mõned õpetajad on seetõttu isegi töölt lahkunud.

Tugisüsteemid on erinevates õppeasutustes aga erinevad ja mõnel pool ka ebapiisavad ning seetõttu pole õpetajatel tihti võimalik end kiusamise eest kaitsta.

"Kindlasti tuleks sellisel juhul rääkida juhtkonnaga ja süsteem välja töötada, et kõigil on teada, kuidas meie organisatsioonis sellega tegeletakse, millised käigud tuleb teha. Võimalikult kohe, kui õpetaja tunneb ennast rünnatuna, tuleks ikkagi teatada sellest ka kolleegidele ja juhtkonnale, et sellega siis juba laiemalt organisatsiooni tasemel tegeleda," ütles Voltri.

Toimetaja: Merili Nael



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: