"Aktuaalne kaamera" küsis Kallaselt ja Kaljulaidilt, mida arvavad nemad justiitsminister Urmas Reinsalu ideest, mis annaks presidendi valimise otse valimiskogu kätte.

"On väga kohane tänasel õhtul meenutada meile kõigile, et arutelu käigus saame alati targemaks, arutelu teeb meie olukorra mõistmise alati paremaks. Me kõik mäletame, et kui presidendivalimised ebaõnnestusid valijameeste kogus, siis me tundsime ennast petetuna, me tundsime pettumust, me tundsime tühjust ja kurbust. Mina ka koos kõikide teistega. See on meil meeles ja nüüd on mõistlik rääkida, kas selle põhjustas kord või selle rakendamine. Sinna see arutelu meid viima peabki," rääkis Kersti Kaljulaid.

"Ma arvan, et võtmeküsimus ei ole, kas valida kohe valimiskogus või mitte, kui need kaks ülejäänud asja. Et see valimine viidaks lõpuni, sest see oli ju see, mis kompromiteeris kogu seda presidendivalimist ja Eesti demokraatiat - see oli punkt 1. Ja punkt 2 on see, et on hea idee laiendada valimiskogu, sest kohalike omavalitsuste arv on väiksemaks jäänud, et oleks kohalikest omavalitsustest nii opositsiooni kui ka koalitsiooni esindajad. Ma arvan, et see idee on hea. See pakutud idee on igal juhul parem kui senine kord," kommenteeris Siim Kallas.

Reinsalu saatis oktoobri alguses riigikogu esimehele ettepaneku muuta vabariigi presidendi valimise korda ja sellest tulenevalt põhiseadust. Presidendi valimine läheks otse valimiskogu kätte. Reinsalu nentis ka, et haldusreformiga vähenes kohalike omavalitsuste arv ja seetõttu muutuks oluliselt valimiskogu liikmete proportsioon.

Kaljulaid: argumenteerimist tasub harjutada

Väitlusoskusi tasub juba noorena õppida, et argumenteerimine, teiste seisukohtade ärakuulamine ning väidete hindamine oleks edaspidi sisseharjunud mõttelaad, ütles president Kersti Kaljulaid laupäeval presidendi väitlusturniiri finaalis.

Finaalvõistlusel väitles kaks võistkonda teemal "Võrdõiguslikkusesse uskuv naine peaks minema vabatahtlikult ajateenistusse". Väitlesid Tallinna inglise kolledži võistkond (Anette Andresoo, Uku Urb, Karl Oskar Pungas) ning Gustav Adolfi gümnaasiumi võistkond (Mia Maripuu, Hendry Ollin, Uko Rasmus Tiidemann).

Kohtunikud valisid võitjaks Gustav Adolfi gümnaasiumi võistkonna.

Enne finaali pidasid Kersti Kaljulaid ja Viimsi vallavanem Siim Kallas näidisväitluse teemal "Tallinn tuleks euroraha jagamisel välistada".

Kaljulaidi paariline oli James Arney (Miina Härma gümnaasium) ning Kallase paariline Markus Laanoja (Hugo Treffneri gümnaasium), kes esindasid Eestit augustis Indoneesias peetud kooliväitluse maailmameistrivõistlustel.

Loosi tahtel väitlesid Kallas-Laanoja jaataval ning Kaljulaid-Arney eitaval poolel. Näidisvõistluses võitjat ei valitud.

Seekord osales presidendi väitlusturniiril üle 200 noore üle Eesti, sealhulgas ka palju vene emakeelega noori, mis tegi seekordsest turniirist suurima osavõtjate arvuga Eesti väitlusturniiri.

Väitlusseltsi ja presidendi kantselei koostöös kahe aasta tagant korraldatav presidendi väitlusturniir on mõeldud põhikooli- ja gümnaasiumiealistele algajatele väitlejatele, et populariseerida väitluskultuuri ja -oskusi.