Aprillis 2014 tunnistas Euroopa Kohus andmete lauskogumist lubanud EL-i direktiivi räigelt inimõigustega vastuolus olevaks, sest olenemata üllast eesmärgist aidata raske kuritegevuse vastu võidelda tõi direktiiv kaasa inimeste põhiõiguste ulatusliku ja raske rikkumise, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen jurist Kätlin Sehver ja vandeadvokaat Carri Ginter Eesti Päevalehe arvamusloos.

"Olgugi et direktiivi järgi ei kuulunud säilitamisele sideseansside sisu, võimaldavad kogutavad sideseansi metaandmed koosvõetuna teha väga täpseid järeldusi isikute eraelu, igapäevaelu harjumuste, alalise või ajutise elukoha, liikumiste, tegevuste, sotsiaalsete suhete ja nende ühiskonnagruppide kohta, kellega nad läbi käivad. Näiteks saab isiku eraelu kohta teha põhjapanevaid järeldusi pelgalt teadmise pinnalt, et ta on helistanud psühhiaatrile, suguhaiguste arstile, advokaadibüroosse või mõne erakonna peakontorisse," märgivad eksperdid.

Ekspertide sõnul lubas nüüdseks kehtetu direktiiv andmeid koguda ainult raskete kuritegude ja terrorismi vastu võitlemiseks, kuid riigi piires muutus telefoni positsioneerimine ja kõneväljavõtete tegemine kiiresti mugavustõendiks menetlustes, millel pole raskete kuritegudega mingit pistmist.

"Selle asemel, et piirduda ainult raskete kuritegudega, kasutatakse Eestis sideandmeid väärteomenetlustes, kalakaitses, turvateenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks, finantsinspektsiooni järelevalve tegemiseks, maksudega seotud süüteomenetluses ja täiesti tavaliste tsiviilõiguslike kindlustusvaidluste lahendamiseks," nendivad eksperdid.

"Olgugi, et direktiivi kehtetuks tunnistamisest on möödas juba üle kolme aasta, ei ole enamik Euroopa Liidu liikmesriike riigisiseseid seaduseid muutnud. Privaatsust kärpida ja ulatuslikult andmeid koguda on üldiselt omane totalitaarsetele režiimidele, kelle huvides on, et ei väljendataks võimule mittesobivaid ideid ja seisukohti. See, et riigile on kõigi oma kodanike viimase aasta käimiste ja suhtlemiste andmed igal ajal kättesaadavad, ei tohiks olla 21. sajandi demokraatliku ja inimõigusi austava lääne ühiskonna uus reaalsus," leiavad eksperdid.

Siitam-Nyiri: sideandmete olulisust kriminaalmenetlustes kinnitavad kõik EL-i riigid

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul kinnitavad sideandmete olulisust kriminaalmenetluses kõik EL-i riigid ja ka Euroopa Kohus ei öelnud, et andmete säilitamine kui selline on ebaseaduslik.

"Vastupidi, kohus rõhutas, et andmete säilitamine võib olla vajalik ja sobiv meede raske kuritegevuse vastases võitluses. Küsimus on tasakaalu leidmises," nentis ta.

Siitam-Nyiri sõnul on Eesti EL-i nõukogu eesistujana viimase poole aasta jooksul juhtinud töögruppi, mis pakub lahendusi sideandmete säilitamiseks, nii et Euroopa kohtu seatud kriteeriumid oleksid täidetud.

"Peamine proovikivi seisneb selles, kuidas võiks praktikas välja näha andmete sihistatud kogumine - ei ole ju ette teada, kes ja millal paneb toime kuriteo, et saaks just tolle isiku andmed salvestada. Just nende arutelude tulemusel saavad kõik liikmesriigid, sealhulgas Eesti, oma riigisisese õiguse üle vaadata. Sideandmete õigusliku raamistiku revisjon seega juba käib," kinnitas ta.