Samuti on EL-i õigusega vastuolus riikide seadused, mis lubavad prokuröril anda ametiasutusele kriminaaluurimise läbiviimiseks liiklus- ja asukohaandmetele juurdepääsu luba.

Euroopa Liidu vastavaid direktiive "tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad ametiasutustele kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgil juurdepääsu liiklus- või asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpseid järeldusi, ilma et see juurdepääs piirduks menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine," seisab teisipäeval avaldatud kohtu otsuses.

Selline piirang kehtib sõltumata sellest, mis ajavahemiku kohta on andmetele juurdepääsu taotletud ning selle ajavahemiku kohta kättesaadavate andmete hulgast ja liigist, lisas kohus.

Samas otsuses on öeldud, et isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris käsitlevat direktiivi tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis annavad prokurörile, kelle ülesanne on juhtida kohtueelset kriminaalmenetlust ja vajaduse korral esindada hilisemas menetluses riiklikku süüdistust, pädevuse anda ametiasutusele kriminaaluurimise läbiviimiseks liiklus- ja asukohaandmetele juurdepääsu luba.

Euroopa Kohus tegi oma otsuse Eesti Riigikohtu 2018. aasta novemris saadetud eelotsusetaotluse alusel.

Kohtuasi puudutas isikut initsiaalidega H. K., kes oli kohtus süüdi mõistetud aastatel 2015-2016 toime pandud pisivarguste eest kogumahus ligi 4000 eurot.

Ühteks tõendiks, mille põhjal H.K. Viru Maakohtus süüdi mõisteti, oli ka elektroonilise side seaduse alusel sideettevõttelt saadud elektroonilise side andmestik, mille uurimisasutus oli kohtueelse menetluse käigus sideettevõtjalt Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri antud eri lubade alusel saanud.