Ginter: telefoniandmete massiline kogumine on inimõigustega vastuolus
Telefoniandmete massiline kogumine ja tõendina kasutamine pisikuritegude ja tsiviilvaidluste lahendamiseks on vastuolus Euroopa Kohtu lahendi ja inimõigustega, leiab vandeadvokaat Carri Ginter. Justiitsminister Urmas Reinsalu möönab, et elektroonilise side seadus vajab Euroopa Kohtu lahendite järel muutmist.
Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper tahtis teada, milliseid andmeid tema kohta telekommunikatsioonifirma serveris hoitakse ning ta palus endale koopiat, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kõik lõppes sellega, et ma sain üle 200 lehekülje PDF-faili, kus on üksikasjalikult kõik mu asukohaandmed," selgitas ta.
Eestis kohustab elektroonilise side seadus telekomfirmasid säilitama iga telefonikasutaja viimase aasta kõne- ja asukohaandmed. Vahet pole, kas kasutatakse nupu- või nutitelefoni - kui telefon on sisselülitatud, jääb kasutaja liikumisest serverisse jälg. Käsperi sõnul on Eesti jõuametkondadel selle jäljega tutvumine liiga hõlpsaks tehtud.
"Eestis on see erinevalt teistest Euroopa riikidest väga lihtne. Seda saab teha ilma kohtu loata - seda tehakse täiesti tühiste väärtegude uurimiseks," ütles Käsper.
Juba 2014. aastal ütles Euroopa Kohus, et direktiiv, millega andmete lauskogumine võimalikuks tehti, on vastuolus Euroopa inimõigustega. Kui algselt talletati telefoniandmeid terrorismivastasevõitluse sildi all, siis täna kasutatakse telefoni metaandmeid ka näiteks abieluvara jagamiseks.
"See on karauul, on aeg appi karjuda. Kui Euroopa Kohus ütleb, et asi mitte mingil juhul ei tohi eksisteerida, inimõiguste kohus ütles viimati septembris 2018, et selline asi ei tohi mingil juhul olla, siis meil kuidagi on pead liiva all ja ootame kuni probleem kohtus materialiseerub," kommenteeris advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat Carri Ginter.
Küsimusele, millises ulatuses Eestis telefoni asukoha- ja kõneeristusandmeid tsiviil- ja väärteomenetluste puhul kasutatakse, ei oska vastata ei politsei ega prokuratuur.
"Kuid see ei saa kunagi olla ilma loata või et sideettevõtetes ei jää jälge selle kohta, et päring on tehtud. Alati on see kontrollitav. Seda, et keegi omapäi naabreid ja sugulasi kontrollib, olla ei saa," kinnitas juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar.
Justiitsminister Urmas Reinsalu möönis, et elektroonilise side seadus on kavas ümber teha.
"Kindlasti on vaja Euroopa Kohtu otsuste valguses vaadata need asjad üle, kaaluda erinevaid võimalikke kitsendusi, aga sellisel moel, et tõe tuvastamine kriminaalmenetluses ei satu löögi alla. Me plaanime seaduse väljatöötamiskavatsuse saata välja järgmisel kuul," rääkis Reinsalu.
"2014, kui tuli kohtulahend Euroopa Kohtust, siis ütles ministeerium seda sama, et kohe-kohe tegeleme. Ma ei oska öelda, mida nad täna teevad, aga ma olen juba viis aastat varsti oodanud," tõdes Ginter.
Reinsalu: tänane olukord ei ole ebaseaduslik
Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tänane olukord seoses telefoni metaandmete kogumisega pole ebaseaduslik. Ta rõhutas, et tegemist ei ole pealtkuulamisega, vaid selliste andmetega, kellele on helistatud ja kus telefon on positsioneeritud.
Minister selgitas, et Euroopa inimõiguste kohtu otsus, millele Ginter eelpool viitas, puudutab Suurbritanniat, sest Briti luureasutused võtsid massiliselt andmeid julgeolekuasutuste kontrolli alla ilma selge seadusliku aluseta.
Eestis on tema kinnitusel seaduslik alus olemas. Saatejuht küsis Reinsalult, kas ta lubab, et kohtu loata Eestis riik inimesi ei jälgi.
"Ma annan sõna selles osas, et minu parema teadmise järgi, esiteks, kriminaalasjades saab seda teha prokuröri loal, tsiviilasjades ja väärteoasjades saab seda teha kohtu loal," ütles ta.
Reinsalu rõhutas, et metaandmete kogumise eesmärk on ühiskonna turvalisus ja kriminaalmenetluses ennekõike tõe tuvastamine. "Nii nagu ta oli Ustimenko juhtumis, narkoparunite juhtumites, väga paljudes traagilistes juhtumites, on justnimelt see meetod aidanud menetlejatel jõuda tõeni," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael