Kuigi oht, et trassi paigaldamisel võiks toimuda plahvatus, on nullilähedane, ei ole võimalik tagada, et kõik ohtlikud lõhkekehad leitakse, ütles "Aktuaalsele kaamerale" mereväe ülem.

Mereväe oskuskeeles nimetatakse veealuseid kahjutuks tegemist vajavaid objekte kontaktideks. Baltic Connectori Eesti-poolsele alale jääb kümmekond kontakti, mille andmed on mereväele edastatud.

Kui kindel on aga, et kõik kontaktid merepõhjast leitakse. Selgub, et üpris kindel, kuid merepõhjas toimub liikumine ning objektid, mida varem näha polnud, võivad välja ilmuda või vastupidi.

"On üsna tavaline, et sadamate ehituseks või kai ehituseks võetakse merepõhjast liiva. Seal on juhtunud, et merepõhi on meil üle käidud ja vaadatud, et seal pole mingeid kontakte. Ja hiljem on liivapumpamisel lõhkekehasid välja tulnud," tõi mereväe ülem Jüri Saska näite.

Miinitõrje puhastusprotsent on 96, ütleb Jüri Saska. Kui suur on tõenäosus, et gaasitoru paigaldamisel merepõhja võib mõni kontakt käivituda?

"Seda välistada 100-protsendiliselt, et seal ei või mingeid intsidente ette tulla, loomulikult ei saa. Ja seda ka siis, kui me oleme teinud sellest passipildi võtteid," lausus mereväe ülem.

Kontakti mõõtmed võivad ulatuda mõnekümnest sentimeetrist paari meetrini. Tegu võib olla lisaks miinidele veel erineva laskemoona või torpeedodega.