Merre ja maa alla paigutatud toru pole näha, nii püstitati Paldiski lähistele tormise mere kaldale telk-palee, et tähistada olulist pöördepunkti Eesti energiasüsteemi arengus.

Enam kui kümme aastat tagasi sündinud mõtet on jahvatatud poliitilises veskis ja kaalutud Brüsseli koridorides. Alguses mõeldi pigem, kuidas vabaneda Gazpromi orjusest, nüüd on pinnale kerkinud palju nõtkemad ideed. Nii vihjas president, et tulevikus võib torus liikuda midagi muud, kui gaas.

"Me kõik teame, et need torujuhtmed, need võrgud võiksid toimida ka vesiniku transportimisel ja ma olen üsna kindel, et see tuleb Põhjala regiooni kiiremini kui mujale Euroopasse," ütles president Kersti Kaljulaid gaasijuhtme avamisel.

Rohmakat kraani keerutati avamistseremoonia käigus Soome lahe mõlemal kaldal sünkroniseeritult. Balticconnectori merealuse osa pikkus Paldiskist kuni Inkooni Soomes on 77 kilomeetrit.

Kuigi regionaalne gaasiturg avaneb tehniliselt aastavahetusel, siis näiteks praegu liiguks gaas Eestist Soome, sest Lätis on Insulcansi maardlates saadaval odavamat kraami kui Põhjamaades. Kuid mitte üksnes hind pole tähtis.

"Kõige väärtuslikum toode tuleviku energiasüsteemis ei ole mitte energia ise, vaid hoopis see paindlikkus, et oleks energia olemas sellel hetkel, kul teda tegelikult on vaja, kul teda toodetakse suurte nii-öelda mitteplaneeritavate tootmisseadmetega, nagu avameretuuleelektrijaamad," rääkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. "Gaas võiks olla see, mida tegelikult salvestatakse kas siis tulevikus rohegaasi näol või miks mitte ka vesinikuna ja kasutatakse sellel hetkel, kul päike ei paista, tuul ei puhu, aga energiat on ühiskonnas tarvis."

Ühendused teevad turu suuremaks ja võimaldavad mõistlikku konkurentsi. Selles mängus on oluline, et ka Eestis suudetaks gaasi toota, mis võiks olla ka loodussõbralik biogaas.

"See on üks osa meie kliimapoliitikast, et võimalikult palju panustada rohegaasile, siin toodetud gaasile, neid koguseid võimalikult palju suurendada. Ma arvan, et see, millest täna siin juttu oli - Euroopa roheline kokkulepe -, kindlasti annab sellele suuruma tõuke," kommenteeris majandus- ja taristuminister Taavi Aas (KE).

Balticconnector pälvis EL-i esimese energiataristu projektina maksimaalse võimaliku ehk 75-protsendilise toetusmäära.