Vabaühendus: Süüria sõjas on hukkunud üle 340 000 inimese ({{commentsTotal}})

Purustused Süürias Arbini linnas.
Purustused Süürias Arbini linnas. Autor/allikas: Abdulmonam Eassa/AFP/Scanpix

Süürias 2011. aasta ülestõusu järel vallandunud sõjas on hukkunud üle 340 000 inimese, sealhulgas enam kui 100 000 tsiviilisikut, teatas reedel vabaühendus.

Andmed suuremast ohrvite arvust tulevad ajal, mil suurvõimud on hoogustanud diplomaatilisi jõupingutusi verise konflikti lõpetamiseks ja mõni päev enne uut rahukõneluste vooru Genfis.

Suubritannias baseeruv Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus on dokumenteerinud 2011. aasta märtsist kuni tänavuse oktoobri alguseni Süürias 343 511 surma.

Neist 102 618 on tsiviilisikud, sealhulgas ligi 19 000 last ja 12 000 naist.

Surma on saanud enam kui 119 000 valitsusele lojaalsete vägede võitlejat, teiste seas 62 000 Süüria relvajõudude sõdurit, kümneid tuhandeid Damaskusele lojaalseid maakaitseväelasi ja 1556 Liibanoni šiialiikumise Hizbollah' võitlejat.

Lisaks on hukkunud 59 000 võitlejat ülestõusurühmitustest, islamistlikest grupeeringutest ja USA toetatavatest Süüria Demokraatlikest Jõududest.

Ränki kaotusi on kandnud džihadistlikud relvarühmitused, mille ridades on hukkunud 62 000.

Sestsaadik, kui vaatluskeskus juulis oma eelmise raporti avaldas, on hukkunud kogu riigis 12 000 inimest, neist 3001 tsivilisti.

Allikas: AFP-BNS



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: