Vabatahtlikke ühendusi on Eestis üha rohkem
Eestis on aina rohkem pead tõstmas vabatahtlikud ühendused, mida tekib aasta-aastalt aina juurde, viimasel ajal eriti sotsiaalvaldkonnas. Paljude vabaühenduste aasta kulminatsiooniks oli just käesolev nädal, mil üle Eesti peetud Ühisnädalal toimus palju kodanikuühiskonda tutvustavaid üritusi.
MTÜ Eriline Maailm toetab peresid, kus kasvavad erivajadustega lapsed. Juba teist aastat osaleb MTÜ koos noorteklubiga Active ühisnädala programmis. Pühapäeval ehk ühisnädala viimasel päeval esitasid kahe organisatsiooni lapsed Tallinnas, Ülemiste keskuses ühise tantsu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meie lastele annab see väga hea kogemuse tunda ennast täiesti tavalise lapsena ja noorteklubi Active liikmetel jällegi olla kasulik ühiskonnale. Koostöö on olnud väga hea, noorteklubi liikmed on osalenud meiega igal pool üritustel, olnud vabatahtliku rollis, tegelenud lastega," rääkis MTÜ Eriline Maailm vabatahtlik Karin Budõlin.
Kodanikualgatust ja -ühiskonda tutvustav ühisnädal sai alguse 2013. aastal. Enne seda korraldasid maakondlikud arenduskeskused kodanikupäeva eel igaüks ise erinevaid sündmusi, kuid siis nähti vajadust üle-eestilise suurema kontseptsiooni järele.
"Kui me alustasime ühisnädalat niimoodi paari-kolme sündmusega, mis toimus aasta jooksul, siis nüüd neid sündmusi on kasvanud 100 kanti ja osalejate arv on ka kasvanud üle Eesti 10 000 peale. See inimeste hulk, keda me kõnetame, mõjutame läbi ühisnädala on päris suur," märkis Ühisnädala eestvedaja Kaspar Tammist.
Osalejate rohkusele aitab kindlasti kaasa ka see, vabaühendusi lihtsalt tekib ühiskonda aina rohkem juurde. Viimasel ajal eriti sotsiaalvaldkonnas.
"Eriti hea meel on selle üle, et on kasvanud just mõttega asutatud vabaühenduste arv. Selliseid projektipõhiseid vabaühendusi asutatakse ikka väga vähe. Pigem kui hakatatakse MTÜ-d või sihtasutust looma, siis tavaliselt on juba väga tugev idee või mõte selle taga," lisas Tammist.
Kodanikuühiskonna aktiivsuse kasvust Eestis räägivad ka abipolitseinike ja vabatahtlike mere- ja maapäästjate arvud. Abipolitseinike on Eestis täna üle 900, vabatahtlikke merepäästjaid umbes 400 ja maapäästjaid umbes 2000.
Vabatahtlik abistamine on Eestis väga aktiivseks muutunud ka üksikisiku tasandil. Võtame kas või kaks viimasel ajal palju kõneainet pakkunud lugu seoses vähiravifondiga "Kingitud elu". ETV saates "Pealtnägija" rääkis oma loo perekond, milles kasvav väike Annabel vajab väga kallist vähiravimit, et haigus tagasi ei tuleks. Kõigest nädalaga annetati vähiravifondile Annabeli raviks üle 170 000 euro. Eelmisel nädalal rääkis meedias oma loo poliitikavaatleja ja õppejõud Agu Uudelepp, kelle heaks annetasid inimesed fondile pooleteise päevaga 50 000.
Toimetaja: Laur Viirand