"Tõepoolest, see protsess on veninud väga pikaks. Iga riigi seadused on sellised nagu selle riigi seadused on. Selleks, et protsessi kiirendada, tulebki leida õige tasakaal üheltpoolt poliitilise survestamisega ja teiselt poolt mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse. Kui liiga jõuliselt ja liiga tungivalt sekkuda, võib see vastupidist tulemust näidata. Aga ma olen nõus, et see protsess on veninud," lausus Kaljurand.

Kaljurand rääkis, et laevakaitsjate kaasusega on tööd teinud endised välisministrid, peaministrid, diplomaadid, suursaadikud ja ametnikud. "Selle kaasusega on vaeva näinud väga paljud inimesed," sõnas ta.

Kaljurand käis ka ise välisministrina Indias ja kohtus oma sealse kolleegiga ja kohalike võimudega. "Ma püüdsin neid mõjutada. See oli see aeg, kui meie laevakaitsjad olid kautsjoni vastu vabastatud, nad ei olnud vanglas ja eesmärk oli saada nad Eestisse, et nad ootaksid järgmist kohtuistungit Eestis ja ei oleks Indias pantvangis," rääkis Kaljurand.

Sellel, miks nii ei läinud, on Kaljuranna sõnul mitmeid põhjuseid. "Kohus otsustas kasutada tõkendina Indias hoidmist, Indiast mitte ära lubamist. Kindlasti on põhjuseks ka see, et on olnud varem juhtumeid, kus on lubatud Indiast lahkuda ja ei ole kohtuistungile tagasi tuldud," lausus Kaljurand.

Toona lubas Kaljuranna sõnul India välisminister talle nelja silma all toimunud vestluses protsessi kiiret lahendust ja seda, et humanitaarkaalutlustel lubatakse mehed kohtuistungit Eestisse ootama. "Paraku ükski nendest lubadustest ei täitunud," ütles ta.

Kaljurand rääkis, et meil võivad olla oma subjektiivsed vaated India kohtusüsteemile, aga rahvusvahelise hinnangu järgi on India ikkagi demokraatia ja õigusriik. Kaljuranna ütles veel, et brittide sõnul on laevakaitsjate kaasus isegi kiiresti läinud, arvestades sealset üsna aeglast kohtupidamist.

Kaljurand ütles veel, et kui Eesti riik ei oleks asja vastu huvi tundnud ja sellega tegelenud, oleks see kaasus suure tõenäosusega veninud veel palju aastaid.